Iphalamende lase-Indonesia ligunyaze ukuvinjelwa kocansi ngaphandle komshado



Iphalamende lase-Indonesia ligunyaziwe NgoLwesibili umthetho ozokwenqabela ukuya ocansini ngaphandle komshado njengoba abagxeki bathi kuwukubuyisela emuva okukhulu emalungelweni ezweni elinabantu abaningi abangamaSulumane.

Ngemuva kokuthi kugunyazwe yiwo wonke amaqembu ayisishiyagalolunye ekulungisweni kabusha kwekhodi yobugebengu, isekela likaSomlomo wendlu uSufmi Dasco Ahmad washaya i-gavel ukukhombisa ukuthi umbhalo ugunyaziwe futhi wamemeza ngokuthi “usemthethweni”.

Ukubuyekezwa kwekhodi yobugebengu yase-Indonesia, ehlehlela emuva esikhathini sobukoloni bamaDashi, bekukade kudingidwa kuyo amashumi eminyaka.

Amaqembu alwela amalungelo abhikisha ephikisana nalezi zichibiyelo, ezigxeka njengokwephulwa kwenkululeko yabantu kanye nenkululeko yezepolitiki kanye nokuguqukela ekubeni nesisekelo e-Indonesia enaningi lamaSulumane, lapho umthethosisekelo wamukela izinkolo ezinhlanu eceleni kwe-Islam.

“Sizame konke okusemandleni ethu ukubhekelela izindaba ezibalulekile kanye nemibono eyahlukene obekudingidwa kuyo,” kusho uNgqongqoshe WezoMthetho Namalungelo Abantu u-Yasonna Laoly etshela iphalamende.

“Kodwa-ke, sekuyisikhathi sokuthi senze isinqumo esingokomlando mayelana nokuchitshiyelwa kwekhodi yenhlawulo futhi sishiye ikhodi yobugebengu yobukoloni esayithola ngemuva.”

I-athikili eyenza ucansi ngaphandle komshado ibe yicala lobugebengu igxekwe izinhlangano zamabhizinisi zase-Indonesia njengelimaza ezokuvakasha, nakuba abaphathi begcizelela ukuthi abantu bangaphandle abavakashela e-Bali ngeke bathinteke.

Ikhodi entsha, esadinga ukugunyazwa nguMongameli Joko Widodo, izoqala ukusebenza ngemuva kweminyaka emithathu.

– ‘Izigatshana zokuziphatha’ –

Ezinye zezihloko eziyimpikiswano kakhulu zenza kube yicala ucansi ngaphandle komshado, kanye nokuhlala ndawonye kwabashadile abangashadile.

Ngokombhalo obonwe yi-AFP, ucansi ngaphandle komshado luzojeziswa ngokudonsa unyaka owodwa ejele kanti abangashadile abahlala ndawonye bangabhadla ejele izinyanga eziyisithupha.

U-Albert Aries woMnyango WezoMthetho Namalungelo Abantu uzivikele lezi zichibiyelo ngaphambi kokuvota wathi umthetho uzovikela izikhungo zemishado.

Ucansi ngaphandle komshado lungabikwa kuphela umlingani, abazali noma izingane, okukhawulela kakhulu ububanzi bokuchitshiyelwa, esho.

Engqungqutheleni yezamabhizinisi ngaphambi kokuvota ngoLwesibili, inxusa laseMelika e-Indonesia u-Sung Yong Kim uthe ukhathazekile “ngezigaba zokuziphatha” zekhodi yobugebengu ezingaba nomthelela omubi emabhizinisini.

FUNDA FUTHI: Owesifazane wase-Indonesia ubhaxabulwe izikhathi eziyi-100 ngokuphinga, umlingani wakhe uthola ezingu-15

Uhlaka lwangaphambilini lwaluhlele ukwenza ubungqingili bube semthethweni, kodwa lokhu sekunyamalele embhalweni wokugcina.

Kodwa imithetho emisha yokuphinga nokuhlalisana ingase isetshenziselwe ukwenza ubugebengu emphakathini we-LGBTQ e-Indonesia, kusho u-Andreas Harsono weHuman Rights Watch, njengoba izwe lingawuvumi umshado wobulili obufanayo.

Amanye amazwe amaningana akwenqabela ukuphinga futhi aphoqelela izijeziso ezinzima ebulilini obungaphandle komshado, okuhlanganisa i-Iran, i-Saudi Arabia, i-Morocco, ne-Philippines.

– ‘Isinyathelo emuva’ –

Abahlaziyi bathi lo mthetho omusha unciphisa namalungelo athile ezepolitiki.

Phakathi kwezithasiselo kukhona izihloko ezimbalwa eziphathelene nokuhlambalaza – osekuyicala e-Indonesia – futhi kuzoba neminyaka emibili kuya kwemine ejele ngokuphoqa abanye ukuba balahle inkolo yabo.

Ukusabalalisa imibono “ephikisana ne-Pancasila” – umbono osemthethweni wase-Indonesia ogcizelela ubumbano nokuhlonipha abantu abancane bezinhlanga nezenkolo – bazojeziswa iminyaka emine ejele.

Isigwebo sentambo, esisetshenziswa kakhulu e-Indonesia ngamacala ezidakamizwa, manje sesizofika neminyaka eyishumi, ngemuva kwalokho isigwebo singehliswa sibe udilikajele uma lowo ogwetshiwe ekhombisa ukuziphatha okuyisibonelo.

U-Bambang Wuryanto, inhloko yekhomishana eyengamele izingxoxiswano ngombhalo, uvumile ukuthi “lokhu umkhiqizo wabantu ngakho awusoze waphelela”.

Kodwa wamema abagxeki ukuthi “bafake isibuyekezo senkantolo enkantolo yomthethosisekelo” esikhundleni sokubonisa.

Izinhlangano zamalungelo zawugxeka umthetho njengomthetho wokuziphatha.

FUNDA FUTHI: Imindeni yase-Indonesia imangalele uhulumeni ngokufa kwesiraphu sokukhwehlela, ukulimala

“Ukuphasiswa komthethosivivinywa wamakhodi obugebengu ngokusobala kuyisinyathelo esibuyela emuva ekuvikelweni kwamalungelo abantu… ikakhulukazi emalungelweni enkululeko yokukhuluma kanye nenkululeko yezindaba,” umqondisi we-Amnesty International Indonesia u-Usman Hamid etshela i-AFP.

Umzamo wokudlulisa umthetho ofanayo ngo-2019 waletha amashumi ezinkulungwane emigwaqweni emibhikishweni eyagcina iphoqe uhulumeni ukuthi ahlehle.

Ngolwesibili cishe ababhikishi abayishumi nambili babuthane edolobheni laseJakarta bephethe amabhanela.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *