Izinkulungwane zeminyaka, izibikezelo ze-apocalypse ziye zathela izithelo ezincane. Kodwa ngezingozi ezivela impi yenuzi kanye nokushintsha kwesimo sezuluingabe iplanethi idinga ukuba okungenani iqale ukucabanga okubi kakhulu?
Ngenkathi umhlaba uduma ngo-2022, bambalwa abebengalindela unyaka ukuthi kubonakale umongameli wase-US ekhuluma ngengozi yedoomsday, kulandela izinsongo zeRussia zokungena zenuzi ekuhlaseleni kwayo i-Ukraine.
“Asikaze sibhekane nethemba le-Armageddon kusukela uKennedy kanye nenkinga yemicibisholo yaseCuba” ngo-1962, kusho uJoe Biden ngo-Okthoba.
Futhi ngonyaka lapho isintu samukele khona ilungu laso eliyizigidi eziyizinkulungwane eziyisishiyagalombili, uNobhala-Jikelele we-UN u-Antonio Guterres uxwayise ngokuthi iplanethi “isendleleni eya esihogweni sezulu.”
Ezimweni ezimbi kakhulu okubhekwe kuzona ukuguquguquka kwesimo sezulu, izikhukhula zacwilisa ingxenye eyodwa kwezintathu yePakistan, iChina yajuluka ngaphansi kokushisa okungakaze kubonwe izinsuku ezingama-70 futhi izitshalo zabhuntsha oPhondweni lwase-Afrika, konke lokhu ngesikhathi umhlaba usalele emuva emgomweni obusisekile we-UN wokuhlola ukufudumala. 1.5 degrees Celsius (2.7 degrees Fahrenheit) ngaphezu kwamazinga angaphambi kwemboni.
– Ingozi enkulu kakhulu okwamanje yempi yenuzi? –
IGlobal Challenges Foundation, okuyiqembu laseSweden elihlola izingozi eziyinhlekelele, yaxwayisa embikweni waminyaka yonke ukuthi usongo lokusebenzisa izikhali zenuzi lukhulu kakhulu kusukela ngo-1945 lapho i-United States ibhubhisa iHiroshima neNagasaki ekuhlaselweni kwe-athomu okuwukuphela kwayo emlandweni.
Lo mbiko waxwayisa ngokuthi ukushintshaniswa okuphelele kwezikhali zenuzi, ngaphandle kokubangela ukulahlekelwa okukhulu kokuphila, kwakuyobangela amafu othuli olwaluyositha ilanga, kunciphise amandla okulima ukudla futhi kubangele “inkathi yesiphithiphithi nobudlova, phakathi nenkathi yenhlekelele. iningi labantu abasindile emhlabeni elizobulawa indlala.”
UKennette Benedict, ofundisa eNyuvesi yaseChicago obehola isigaba senuzi kulo mbiko, uthe ubungozi bukhulu kakhulu kunangesikhathi seCuban Missile Crisis njengoba uMengameli waseRussia uVladimir Putin ebonakala engabambeki abeluleki.
Nakuba noma yisiphi isiteleka senuzi saseRussia singase sihilele izikhali ezincane “ezihlakaniphile,” ochwepheshe besaba ukukhuphuka okusheshayo uma i-United States iphendula.
FUNDA FUTHI: Zonke izifunda zabhekana nokweqisa kwamanzi ngo-2021 – UN
“Bese sisemdlalweni webhola ohluke ngokuphelele,” kusho uBenedict, umeluleki omkhulu we-Bulletin of the Atomic Scientists, okuzothi ngoJanuwari ethule ukuhlolwa kwayo kwakamuva “kwewashi losuku lwembubhiso” olusethwe kusukela ngo-2021 ngemizuzwana eyi-100 kuya phakathi kwamabili.
Njengoba kugxilwe e-Ukraine, abezobunhloli base-US bakholelwa ukuthi iNorth Korea isikulungele ukwenza isivivinyo senuzi sesikhombisa, izingxoxo zisamile maqondana nomsebenzi wenuzi e-Iran ebangwayo futhi ukungezwani phakathi kwe-India nePakistan kusalokhu kungamathumba.
Kepha uBenedict uphinde wasola ukubuyekezwa kwesimo senuzi kwabaphathi beBiden obekugodle ilungelo lokuthi i-United States isebenzise izikhali zenuzi “ezimeni ezimbi kakhulu.”
“Ngicabanga ukuthi kube khona uhlobo lokuguguleka kwekhono lokuphatha izikhali zenuzi,” kusho yena.
– Ukushaja ubungozi besimo sezulu esibi kakhulu –
Ochwepheshe be-UN balinganisela ngaphambi kwezingxoxo zangoNovemba e-Egypt ukuthi umhlaba usendleleni yokufudumala ku-2.1 kuya ku-2.9 C – kodwa abanye abahlaziyi bangaphandle babeka lesi sibalo phezulu, njengoba ukukhishwa kwegesi ebamba ukushisa ngo-2021 kwaphinde kwashaya irekhodi naphezu kokucindezela kwamandla avuselelekayo.
ULuke Kemp, uchwepheshe waseCambridge University mayelana nezingozi ezikhona, uthe kungenzeka ukuthi ukushisa okuphezulu kube nokunganakwa okwanele, akusole ngesiko lokuvumelana le-UN Intergovernmental Panel on Climate Change kanye nokwesaba kososayensi ukubizwa ngokuthi i-alamu.
“Kube khona isisusa esinamandla sokuphambuka ohlangothini lwedrama encane,” esho.
FUNDA FUTHI: Uguquko lwesimo sezulu luzimisele ‘ukwandisa indlala’ e-Afrika: UN
“Esikudingayo ngempela ukuhlola okuyinkimbinkimbi kokuthi ubungozi bungenzeka kanjani emhlabeni jikelele.”
Ukushintsha kwesimo sezulu kungabangela imiphumela emibi ekudleni, lapho izifunda eziningi zihluleka, zibhebhethekise indlala futhi ekugcineni izinxushunxushu zezombusazwe kanye nezingxabano.
U-Kemp uxwayise ngokukhipha unyaka owodwa noma umcimbi. Kodwa iphepha locwaningo alibhala ngokuhlanganyela laphawula ukuthi ngisho nokwenyuka kwezinga lokushisa ngamadigri amabili kuzobeka uMhlaba endaweni engaziwa kusukela ngeNkathi Yeqhwa.
Isebenzisa isimo esisezingeni eliphakathi mayelana nekhabhoni kanye nokwanda kwenani labantu, ithole ukuthi abantu abayizigidi eziyizinkulungwane ezimbili ngo-2070 bangahlala ezindaweni ezinezinga lokushisa elilinganiselwa ku-29 C (84.2 F), elicindezela imithombo yamanzi – okuhlanganisa phakathi kwe-India ehlome ngezikhali zenuzi nePakistan.
– Amacala okuba nethemba –
Nokho, unyaka awuzange ube mubi. Imithi yokugoma isize iningi lomhlaba ukuthi livule ikhasi ku-Covid-19, okuthe I-World Health Organization okulinganiselwa ukuthi ngoMeyi kube nomthelela ekufeni kwabantu abayizigidi eziyi-14.9 ngo-2020 nango-2021.
Umhlaba ubone izexwayiso zangaphambilini zezimo ezimbi kakhulu, kusukela kuThomas Malthus ebikezela ngekhulu le-18th ukuthi ukukhiqizwa kokudla ngeke kuhambisane nokukhula kwesibalo sabantu kuze kufike ku-1968 wase-US othengisa kakhulu “Ibhomu Labantu.”
FUNDA FUTHI: Ukushintsha kwesimo sezulu: Abantu bazogcina befa ngenxa yomthelela wako ezifweni ezithathelwanayo
Omunye wabagxeki abavelele banamuhla bokungabi nathemba uprofesa wase-Harvard uSteven Pinker, ophikise ngokuthi udlame lwehle kakhulu esikhathini samanje.
Ekhuluma ngemuva kokuhlasela kwe-Ukraine, u-Pinker uvumile ukuthi uPutin ubuyise impi yamazwe. Kodwa uthe ukuhlasela okuhlulekile kungabuye kuqinise izitayela ezinhle.
Edweba ukufana, wathi, “Ngemva kokuba ama-Israyeli eBhayibheli elahle imihlatshelo yabantu, aqhubeka ethatha izinyathelo zokuvimbela ukuhlehla.”