Ukudubula ngokuzibulala kubulala iphoyisa lase-Indonesia, kwalimala i-10



Osolwa ngokuqhunyiswa ngebhomu lamaSulumane ubulale iphoyisa walimaza abanye abantu abangu-10 esigamekweni sokuhlasela esiteshini samaphoyisa Idolobha lase-Indonesia i-Bandung ngoLwesithathu, kusho amaphoyisa.

Amaphoyisa ahlonze umhlaseli njengo-Agus Sujatno, 34, nobemataniswa neqembu elisekela i-Islamic State, i-Jamaah Ansharut Daulah (JAD) nobesevele edonse iminyaka emine ejele elinonogada ngokubandakanyeka ekuqhumeni kwebhomu ngo-2017.

“Ukuhlolwa kwezigxivizo zeminwe nokubonwa kobuso kuhlonze umenzi wobubi njengo-Agus Sujatno, noma u-Abu Muslim,” kusho isikhulu samaphoyisa kuzwelonke, uListyo Sigit, etshela isithangami sabezindaba eBandung, inhloko-dolobha yesifundazwe saseWest Java.

Wadedelwa ngoSepthemba 2021 ngemuva kokudonsa isigwebo sakhe ngokuqhunyiswa kwamabhomu eBandung, kusho uSigit.

Ukuqhuma kwangoLwesithathu kwenzeke ngezithuba zabo-8:00 ekuseni ehhovisi lamaphoyisa e-Astana Anyar eBandung.

Ibhomu nayo ihlome ngommese

“Lapho amaphoyisa ethu enza ubizo ekuseni, indoda ethile yazama ukungena ngendluzula ehhovisi futhi amaphoyisa azama ukuyimisa,” kusho isikhulu samaphoyisa eWest Java uSuntana, obizwa ngegama elilodwa njengabantu abaningi base-Indonesia.

“Isigilamkhuba siphikelele ekutheni sisondele kumaphoyisa ethu siphethe ummese kwavele kwaqhuma,” etshela izintatheli.

Ufakazi obeseduze nesiteshi samaphoyisa uthe uzwe ukuqhuma okukhulu.

“Ngezwa umsindo womsindo omkhulu. Ngingene phezulu ehhovisi lamaphoyisa ngabona kushunqa intuthu,” kusho uDidin Khaerudin, ophethe isitolo esiseduze, etshela abe-AFP, wengeza ngokuthi amaphoyisa ayalele izitolo ukuthi zivalwe ngemuva kokuqhuma.

Umshini wesibili kamuva watholakala eduze kwase kwaqhunyiswa ngokuphephile amaphoyisa ophiko lwamabhomu, kusho uSuntana.

FUNDA FUTHI: Ingozi yeloli ngaphandle kwesikole sase-Indonesia ibulale abangu-10, okuhlanganisa nabafundi

Obedlula ngendlela ubephakathi kwabalimele, iningi labo abashaywe yingilazi ephihliziwe kanye nemfucumfucu, esho.

Amaphoyisa athi athole imiyalezo yamaphepha enamathiselwe esithuthuthwini esiluhlaza ebesigibele umhlaseli.

Le miyalezo igxeka ikhodi yobugebengu yase-Indonesia njengomkhiqizo “wabangakholwayo” futhi yanxusa abantu ukuthi balwe impi nabezomthetho, kusho amaphoyisa.

Amaphoyisa aphinde athola inqwaba yamaphepha endaweni yesigameko enqaba isichibiyelo esisha somthetho wobugebengu.

Umthetho we-Sharia e-Indonesia

Abanye ontamolukhuni bamaSulumane bacele ukuthi kusetshenziswe umthetho we-sharia e-Indonesia, oqaphela ngokusemthethweni izinkolo ezinhlanu ngaphezu kwe-Islam.

Amalungu e-JAD enze okunye ukuhlasela, okuhlanganisa uchungechunge lwamabhomu okuzibulala ngoMeyi 2018 ngokumelene namasonto amaningana kanye nekomkhulu lamaphoyisa eSurabaya, idolobha lesibili ngobukhulu e-Indonesia.

FUNDA FUTHI: Umbaleki wase-Afghan uzithungela ngomlilo e-Indonesia

Lokho kuhlasela, okwenziwa yimindeni okuhlanganisa nezingane, wabulala abantu abayishumi nambili.

I-Indonesia, okuyizwe elikhulu kunawo wonke emhlabeni elinamaSulumane amaningi, sekunesikhathi eside idonsa kanzima namasosha amaSulumane.

Isiqhingi sase-Indonesia sokungcebeleka i-Bali kwaba yisigameko sokuhlasela kwamaphekula okubi kakhulu eNingizimu-mpumalanga ye-Asia ngesikhathi amasosha axhumene ne-Al-Qaeda eqhumisa amabhomu endaweni yokucima ukoma ne-nightclub abulala abantu abangaphezu kuka-200 ngo-Okthoba 2002.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *