‘Ayifuni impi entsha ebandayo’: UJoe Biden uthi izinto ezintathu ezidutshulwe phezu kweNyakatho Melika aziboshelwe eChina

Amaphuzu Abalulekile
  • Uthe abezobunhloli baseMelika basazama ukufunda kabanzi ngalezi zinto ezintathu ezingaziwa.
  • I-China ithi ibhaluni elingamamitha angu-60 bekungelokuqapha isimo sezulu.
  • UMnu uthe iMelika isaqhubeka nokukhulumisana neChina ngalolu daba.
UMengameli waseMelika uJoe Biden uthi ulindele ukukhuluma noMengameli waseChina uXi Jinping mayelana nokudutshulwa kwebhaluni eliyinhloli yaseChina ekuqaleni kwale nyanga.
“Asibheke impi entsha ebandayo,” kusho uMnu Biden.
UMnu Biden, emazwini akhe abanzi mayelana nebhaluni laseChina nezinto ezintathu ezingaziwa ezawiswa izimpi zaseMelika, akashongo ukuthi uzokhuluma nini noMnu Xi, kodwa uthe iMelika isaqhubeka nokuxhumana neChina ngalolu daba.

Wengeze ngokuthi akukho okwamanje okusikisela ukuthi lezi zinto ezintathu ezingaziwa zihlobene nohlelo lwebhaluni lezinhloli zaseChina.

“Ngilindele ukuthi ngizokhuluma noMongameli Xi, ngiyethemba ukuthi sizofinyelela ekugcineni kulokhu, kodwa angixolisi ngokwehlisa lelo bhaluni,” kusho uMnu Biden ephendula izikhalazo ezivela eBeijing.
Ngemuva kwenkulumo, utshele i-NBC News: “Ngicabanga ukuthi into yokugcina uXi ayifunayo ukubhidliza ubudlelwano ne-United States kanye nami.”

I-China ithi ibhaluni elingamamitha angu-60 lalingelokuqapha isimo sezulu, kodwa iWashington ithi ngokusobala kwakuyibhaluni eligadayo elinenqola enkulu yangaphansi equkethe izinto zikagesi.

UMnu Biden, obekhulume okumbalwa emphakathini mayelana nokugcwala kwezinto ezisemoyeni eziqale ngokubonwa kwebhaluni laseChina, uphule ukuthula ngoLwesine ngemuva kokuthi abameli bezomthetho befuna imininingwane eyengeziwe ngalezi zigameko, ezidide abantu abaningi baseMelika.
Uthe abezobunhloli baseMelika basazama ukufunda kabanzi ngalezi zinto ezintathu ezingaziwa: eyodwa eyadutshulwa phezu kwe-Alaska, eyodwa phezu kweCanada kanye neyesithathu ephonseke eLake Huron. Abaphathi bathi baphoxekile ngoba bebeka engcupheni izindiza zomphakathi.

“Asazi kahle ukuthi lezi zinto ezintathu beziyini, kodwa akukho lutho okwamanje oluphakamisa ukuthi bezihlobene nohlelo lwebhaluni lezinhloli zaseChina noma bekuyizimoto eziqaphayo ezivela kunoma yiliphi elinye izwe,” kusho uMnu Biden.

Umphakathi wezobunhloli ukholelwa ukuthi lezi zinto “kungenzeka ukuthi amabhaluni aboshwe ezinkampanini ezizimele, ezokungcebeleka noma ezikhungweni zocwaningo,” kusho uMnu Biden.
UMnu Biden uthe kungenzeka ukuthi babonwe ngenxa ye-radar eyathuthukiswa ukuphendula ibhaluni laseChina.
“Kungakho ngijube ithimba lami ukuthi libuyele kimina nemithetho eqinile yokuthi sizobhekana kanjani nalezi zinto ezingahlonziwe uma siqhubekela phambili, sihlukanise phakathi kwalezo ezingase zibe yingozi kwezokuphepha nezokuphepha ezidinga ukuthi kuthathwe izinyathelo nalezo ezingakwenzi lokho, ” uthe.
Ukuphawula kukaMnu Biden kulandela imibiko yokuthi ibhaluni laseShayina, elehla ngomhlaka 4 kuFebhuwari ngemuva kokuwela izwekazi lase-United States, ekuqaleni lalinomkhondo owawuzothatha iGuam neHawaii kodwa lapheshulwa yimimoya enamandla.

Ebuzwa kusenesikhathi mayelana namazwi kaMnu Biden, okhulumela uMnyango Wezangaphandle eChina ngoLwesine uphinde wabiza ibhaluni ehlehlisiwe ngokuthi “indiza yabantu engalawulwa muntu”, wathi ukundiza kwayo endaweni yezindiza yaseMelika kwakuyisigameko “esodwa”.

I-US “kufanele izimisele ukuhlangana neChina phakathi, ilawule ukungezwani futhi isingathe ngendlela efanele izehlakalo ezingazodwa, ezingalindelekile ukuze igweme ukungaboni ngaso linye kanye nokwahlulela okungalungile; futhi ikhuthaze ukubuyiselwa kobudlelwano be-US-China emgudwini wentuthuko onempilo futhi ozinzile,” kusho okhulumela u-Wang Wenbin. izintatheli esithangamini esijwayelekile.
UBeijing ugxeke iWashington ngokusabela ngokweqile ngokudubula ibhaluni, futhi waxwayisa “ngezinyathelo zokulwa nezinhlangano ezifanele zaseMelika ezibukela phansi ubukhosi nokuphepha kweChina”.
NgoLwesine, i-China yabeka u-Lockheed Martin kanye neyunithi ye-Raytheon Technologies “ohlwini lwezinhlangano ezingathembekile” mayelana nokudayiswa kwezikhali eTaiwan, lizivimbela ekuthengisweni nasekuthengisweni kwamanye amazwe okuhlobene neChina ekujezisweni kwayo kwakamuva ezinkampanini zase-US.

U-Lockheed wenza i-F-22 Raptor fighter jet eyandiza umkhankaso wokudubula phansi ibhaluni laseShayina futhi uRaytheon wenza umcibisholo we-AIM-9X Sidewinder owayiphephetha esibhakabhakeni.