Inkulumo Echaza Isimo Sezwe kaMongameli Cyril Ramaphosa (i-Sona) ehambisana neSitatimende Senqubomgomo Yesabelomali Sesikhathi Esimaphakathi sangoMfumfu (MTBPS) yasinikeza amazwibela alokho okufanele sikulindele esabelweni sezimali esizayo sikaNgqongqoshe Wezezimali u-Enoch Godongwana.
Usomnotho we-Investec Treasury u-Tertia Jacobs ukholelwa ukuthi umphumela wokushoda kwesabelomali esikhulu salo nyaka wezimali ungaba ngcono kunesibikezelo soMgcinimafa Kazwelonke sama-4.9% we-GDP. Ukusetshenziswa kwemali okuphansi, namarisidi entela yemali engenayo yebhizinisi ngaphambi kwalokho okuhlosiwe, kungehlisa ukushoda kuye ku-4.5% we-GDP.
I-Investec Corporate and Institutional Banking (ICIB) ilinganisela ukuthi ukukhula kwe-GDP ngo-FY22/23 kungenzeka kube ngaphambi kwesibikezelo soMgcinimafa Kazwelonke esingu-5.8%, ngo-7.2%.
Ukukhula okungcono kunalokho obekulindelwe ngo-2022/23 kugeleza kusuka ekubuyiselweni kwesitoko kanye nokusebenza okuhle enanini lempahla ethunyelwa ngaphandle, njengoba amanani empahla futhi ikakhulukazi intengo yamalahle ibe ngcono.
Ukuvulwa kabusha komnotho kusekele umkhakha wezinsizakalo futhi ukusetshenziswa kwemali kwabathengi kube nesiqalo esiqinile ngaphambi kokuthi ukwehla kwamandla emali okuphakeme kuqale ukucekela phansi amandla okuthenga.
Ukwehluka kwezibikezelo zokukhula kubanzi, njengoba iBhange Lombuso laseNingizimu Afrika lehlise isibikezelo salo sokukhula sango-2023 safinyelela ku-0.3%. I-ICIB ikubeka ku-0.7%, kuyilapho uhla oluphezulu lwezibikezelo zezomnotho luyi-1.3%. Isibikezelo soMgcinimafa Kazwelonke sika-1.4% kungenzeka sehliswe naso.
“Udaba olubalulekile okufanele lubhekwe kulesi sabelomali ama-etolls nokuthi iGauteng ingawuxhasa kanjani u-R13 billion ozokhokhelwa iSanral, ngaphezu kwalokho ngonyaka ukugcinwa kuka-R2 billion kuya ku-R3 billion. Kumele sibone ukuthi ihlela kanjani ukukhokhela lokhu,” kusho uJacobs.
Imvelo yokuncipha ibalulekile
Akukhona konke ukwehla komnotho okufanayo, kwengeza uJacobs. Ukwehla kwezinga leCovid-19 ngo-2020 kwehlise imali yentela ngo-R120 billion, okulandelwa wukusimama okukhulu ngonyaka olandelayo.
“Ukwehla kwezinga elikhona njengamanje kudalwe wukuqina kokucishwa kukagesi kuze kufike ku-stage 4 kuya ku-6, okunomthelela omubi emikhakheni eminingi.
“Imikhakha efana nezolimo, ezokukhiqiza nezohwebo ibhekene nokucishwa kukagesi.
MANJE FUNDA: Isabelomali esizayo sika-2022 sibaluleke kakhulu
Inkulumo kaRamaphosa yeSona iphinde yaphakamisa ukuthi usizo lusendleleni oluvela kuMgcinimafa ukuze kudambiswe inqwaba yezikweletu zika-Eskom zika-R400 billion, okuzoyivumela ukuthi itshale imali edingekayo ekulungiseni nasekudluliseleni imali.
Ungqongqoshe omusha kagesi uzoba yisikhulu esiphezulu sokusebenza ekuxazululeni inkinga yokucinywa kukagesi, nakuba lokhu kuzosebenza kanjani kusazobonakala.
Ukunyuka kwama-PPP
Uma kubhekwa imikhawulo yokusetshenziswa kwemali yoMgcinimafa, ubambiswano lukahulumeni nezizimele (PPPs) luyoba, nakanjani, lube isici sokutshalwa kwezimali nengqalasizinda kanye nentuthuko ukuya phambili. Izinyunyana zabasebenzi bezilokhu zibamelene nazo, njengoba zibona lobu budlelwano njengobuzimele ngaphandle kwegama. Ngo-2021, uhulumeni wamemezela inhloso yakhe yokwenza lula kanye nokusheshisa ama-PPP, kodwa kunobufakazi obuncane benqubekelaphambili enkulu mayelana nalokhu – mhlawumbe ngenxa yobutha obuvela kwesokunxele.
Izinguquko
Lezi izinguquko ezingasho lutho uma kuqhathaniswa nombono wesabelomali kodwa ezidinga izinyathelo eziqinile zikahulumeni. Naphezu kwezithembiso zokudala isimo esivumayo sebhizinisi ngokunqamula ama-red tape ezindaweni ezifana nokuhwebelana kwemingcele, ukubhaliswa kwezakhiwo kanye nezimvume zokusebenza zabokufika abanamakhono afanele, kuncane okwenziwayo.
ISimo Senhlekelele Sikazwelonke esisanda kumenyezelwa ukubhekana nenkinga yokuphakelwa kukagesi sibhekene nokuhlehla okukhulu okuvela emaqenjini aphikisayo, amabhizinisi kanye nezinhlangano zomphakathi ezisahlakaniphile ngenxa yomthelela omubi wokuvalwa kwezindlu ngesikhathi se-Covid.
“Sisahlale siqaphile ngeNational State of Disaster futhi singathanda imininingwane eyengeziwe mayelana nokuthi izosatshalaliswa kanjani, nokuthi izobekwa isikhathi esingakanani ezweni,” kusho uJacobs.
“Okungaba yinzuzo enkulu ezweni isimemezelo semihlomulo yokwakhiwa kwamaphaneli ophahleni lwelanga.”
FUNDA FUTHI: Lungisa imodeli yentengo kaphethiloli futhi uyeke izintela zodwa, kusho i-AA ngaphambi kweNkulumo Yesabelomali
Izibonelelo zikahulumeni
Enkulumeni yakhe yeSona, uRamaphosa uthe abantu baseNingizimu Afrika abayizigidi ezingama-25 bathola uhlobo oluthile loxhaso oluvela kuhulumeni, ngaphezu kwemizi eyizigidi ezimbili ethola amanzi amahhala, ugesi wamahhala kanye nokuthuthwa kukadoti mahhala.
Izindleko zezibonelelo zikahulumeni kuzodingeka zilungiswe ukuze kuncishiswe ukwehla kwamandla emali, futhi mancane amathuba okuthi lokhu kusetshenziswa kwemali kwehle ngaphandle komzamo omkhulu wokutshalwa kwezimali kanye nokuqashwa kwabantu.
Izibonelelo zentela ze-solar ephahleni
“Enye yezinto ezinkulu okumele siyibuke ngo-2023/24 ukunyuka kwezindleko zokufaka njengoba izinkampani zisebenzisa kakhulu udizili, amajeneretha kanye nelanga,” kusho uJacobs.
“Sifuna nokubheka ukuthi imali esetshenziswa ngabathengi izokwehla kangakanani ngonyaka ozayo. Ngakolunye uhlangothi, akukaze kube khona ukudilizwa okukhulu, ukukhushulwa kwamaholo kusahlobene nokwehla kwamandla emali, futhi ukutshalwa kwezimali okungaguquki kuzokwenza kangcono njengoba izinkampani nezindawo zokuhlala zilwela ukuzondla ngokwazo.
Ukusimama kwezikweletu
Kukhona okungenzeka ukuthi uMnyango Wezezimali uzobika ngensalela eyinhloko – okusho ukuthi ukusetshenziswa kwemali okungeyona inzalo kuncane kunemali engenayo. Lokhu kubalulekile ekuzinziseni izikweletu. Nakuba uMnyango Wezezimali uhlose ukuzuza imali eyinsalela eyinhloko ngo-2023/24, lokhu kungase kube ngaphezu kwamandla awo ngenxa yengcindezi yokusetshenziswa kwemali kanye namarisidi emali engenayo ephansi.
Ilethwe kuwe ngabakwa-Investec.
Lesi sihloko savela okokuqala ku-Moneyweb futhi saphinde sashicilelwa ngemvume.
Funda i-athikili yokuqalae lapha