Kushubile eJalimane ngokufika kwababaleki



Umgwaqo omkhulu onqamula idolobhana elisenyakatho yeJalimane yase-Upahl ikleliswe ngezingqwembe zokhuni, izinhlamvu zazo ezikhanyayo zimi ngokumelene nesibhakabhaka esimpunga namasimu anodaka.

“U-Upahl uthi cha”, ifundeka eyodwa. “Cabanga ngabantwana bethu!” kusho omunye.

Lezi zimpawu ziphikisana nesikhungo esihlelelwe abantu abangu-400 abafuna ukukhoseliswa edolobheni elinabantu abangu-500.

Njengemiphakathi eminingi kulo lonke elaseJalimane, isifunda saseNorthwestern Mecklenburg, lapho i-Upahl itholakala khona, sibone ukwanda kwabantu abafuna ukukhoseliswa kanye nabantu abanesimo sababaleki esisemthethweni.

Cishe izicelo zokukhoseliswa ezibalelwa ku-218,000 zafakwa eJalimane ngonyaka odlule – inani eliphindwe kabili kunangonyaka wezi-2020 kanye nenani elikhulu kunawo wonke selokhu kwatheleka ngo-2015-16.

Ngo-2022, inani elikhulu kakhulu labantu abafuna ukukhoseliswa lalivela eSyria nase-Afghanistan ekhungethwe yimpi, kulandele iTurkey ne-Iraq.

Ngaphezu kwalokho, kwafika abantu abangaphezu kwesigidi bevela e-Ukraine. Laba bakamuva banikezwe isikhundla esikhethekile okusho ukuthi abadingi ukufaka isicelo sokukhoseliswa ukuze bavunyelwe ukuhlala eJalimane.

Ukuze kuhlangatshezwane nabafikayo, kuye kwafunwa amahholo ezemidlalo eNorthwestern Mecklenburg njengendawo yokuhlala yesikhashana yabasanda kungena.

– Impilo enokuthula edolobhaneni laseJalimane –

Kodwa njengoba umthamo wamanje usuphelile futhi phakathi kuka-20 no-30 abasha abafika njalo ngesonto, izikhulu zendawo zivotele ngoJanuwari ukumisa isikhungo esisha e-Upahl kusetshenziswa iziqukathi zokuthutha eziguquliwe.

Kuzovulwa ngoMashi.

“Ngenxa yabantu abaningi abeze kithi (abavela e-Ukraine) kanye nalabo abafuna ukukhoseliswa… sinesimo esingeke sisakwazi ukubhekana naso,” uTino Schomann, oyisikhulu esiphezulu sesifunda, etshela abe-AFP.

“Ngidinga izindawo ezengeziwe, umthamo owengeziwe,” kusho yena.

Kodwa abanye abantu bendawo bayaphikisana nalesi sikhungo futhi benze imibhikisho ephikisana nalezi zinhlelo.

“Impilo yase-Upahl yinhle kakhulu ngoba yonke into ithule kakhulu,” kusho uJan Achilles, 46, umhlaziyi wezemvelo ophinde abe ngummeleli womphakathi.

FUNDA FUTHI: ‘Iziteshi zamaphoyisa’ ezimbili zaseShayina zembulwe eJalimane

“Lapho abantu abangu-500, kungakhathaliseki ukuthi ababaleki noma amaJalimane noma yini, beminyene ndawonye enqwabeni, kuba nezinkinga.”

Umshayeli weloli osewathatha umhlalaphansi uBernd Wien, 66, ohlale e-Upahl kusukela ngo-1980, ubengamademo kuwo wonke.

“Sifuna nje ukuhlala lapha ngokuthula, ukuze sijabulele ukuthatha umhlalaphansi,” esho.

Ngemuva kwezinyanga encenga izikhulu zendawo kulo lonke elaseJalimane zithole usizo olwengeziwe lokubhekana nabasanda kufika, uNgqongqoshe Wezangaphakathi uNancy Faeser ubambe umhlangano ngoLwesine ukuze adingide lolu daba.

Ngaphambi kwezingxoxo, u-Faeser uthembise ukuthi bazosiza ekunikezeni umbono “womzamo ohlanganyelwe wokusiza abantu” odingekayo.

– Ukwesaba okukude –

Ngo-2015-16, iqembu elikude kwesokudla i-Alternative for Germany (AfD) lafaka intukuthelo ngokutheleka kwabantu baseJalimane abafuna ukukhoseliswa ukuze bawine amavoti futhi bagcine bengene ephalamende okokuqala ngqa.

Abashisekeli bophiko lwesokudla babonakale emibhikishweni yakamuva e-Upahl nakwezinye izindawo, kanti novalo luyakhula ngokuthi ukungezwani okukhona manje kungase kunikeze umfutho owengeziwe eqenjini elingakwesokudla.

“Isimo ekugcineni sikhulu kakhulu kunango-2015 ngenxa yempi, ukwehla kwamandla emali, izinkinga zomnotho kanye nababaleki abasha,” uHajo Funke, usosayensi wezepolitiki eFree University of Berlin, etshela abe-AFP.

FUNDA FUTHI: IJalimane ayiwadilizi ama-windfarm ukuze andise izimayini zamalahle

Ngokocwaningo lwakamuva olwenziwe yi-INSA, cishe isigamu samaJalimane – amaphesenti angama-51 – akholelwa ukuthi izwe lithatha ababaleki abaningi kakhulu.

Kodwa-ke, ukusekelwa kwe-AfD kungenzeka ukuthi sekufinyelele endaweni eyithafa ngoba “ukwesaba i-fascism enobudlova kusabalele phakathi kwamaphesenti angaphezu kwama-80 wabantu baseJalimane”, kusho uFunke.

Isakhamuzi sase-Upahl u-Anika Reisch, 38, unozwelo ngabantu abeza edolobhaneni “abahlukumezekile, abakhathazekile ngekusasa”.

Kodwa umama wezingane ezimbili, onebhizinisi lomshwalense ekhoneni kusukela esikhungweni esisha esihleliwe, akakawufuni emnyango wakhe.

“Ngeke kuhambe kahle nakubantu abeze lapha. Abanakho ubumfihlo nhlobo. Abakwazi… ukwamukela konke abahlangabezane nakho. Lokho angeke kuhambe kahle nhlangothi zombili,” kusho yena.

FUNDA FUTHI: I-Iranian eboshwe eJalimane isolwa ngetulo labashokobezi bamakhemikhali