Sekuphele unyaka uMengameli Cyril Ramaphosa esho kweyakhe Inkulumo Echaza Isimo Sezwe yango-2022 (Sona) ukuthi ukubuyekezwa okuphelele kohlelo lwe-visa yomsebenzi “kwakuqhubeka njengamanje”.
Kuholwa owake waba ngumqondisi-jikelele Wezasekhaya, ukubuyekezwa “kwakuwukuhlola amathuba ezigaba ezintsha zama-visa ezingase zisize ukukhula komnotho”, okuhlanganisa “ne-visa yokusebenza kude”.
Kweyakhe 2023 Sona URamaphosa unikeze isibuyekezo.
“Njengoba sesiqedile ukubukeza kabanzi uhlelo lwe-visa yomsebenzi, sizohamba ngokushesha ukuze sisebenzise izincomo ezibekiwe,” esho.
FUNDA FUTHI: Umsebenzi oqhelile akuyona inketho ngaso sonke isikhathi – Nazi izizathu ezi-3 zokuthi kungani
“Sizophinde sethule i-visa yabasebenzi bekude kanye nohlelo oluyisipesheli lwabaqalayo abakhula kahle. Ngenkathi uhlelo lwezinguquko lusaqhubeka, sizoqhubeka nokweseka ukuqashwa komphakathi kanye nezenhlalakahle ukuze sinikeze umsebenzi kulabo abawudingayo.”
Okungenakuthethelelwa
Rosemary Andersonusihlalo kazwelonke we-Federated Hospitality Association of Southern Africa (Fedhasa), uthi ziningi izibonelo iNingizimu Afrika engafunda kuzo, ithatha konke okusemandleni ukuze iqhamuke ne-‘digital nomad visa’ entsha.
“Akunasizathu sokuthi asikakwenzi lokhu okwamanje.”
Eminye imikhakha eminingana isheshe yasuka lapho ukuze isizakale ngenani elikhulayo lezisebenzi zedijithali noma izisebenzi ezikude – okuhlanganisa iJalimane, iPortugal, iNorway, iSpain, iGreece, iDubai, iNamibia, iCape Verde, iMauritius neSeychelles.
MANJE FUNDA: Abasebenzi abakude ngo-50% mancane amathuba okuthi bacatshangelwe ukukhushulelwa esikhundleni
Amazwe afana neHungary, Croatia, Costa Rica, Columbia ne-Ecuador anemibandela eyenza kube lula ukufaka isicelo ngempumelelo se-visa ye-digital nomad.
“Imibuzo ephathelene nentela, ubude besikhathi sokuhlala, umshuwalense wezempilo nezinye izici zonke ziye zaxazululwa ngamazwe amaningi, ngakho asikho isizathu esenza singakwazi ukwenza okufanayo,” usho kanje.
Imibiko, izincomo
Uhulumeni waseNtshonalanga Kapa wathumela isiphakamiso esiphelele kuhulumeni emuva ngoMeyi 2021, futhi wasithumela kabusha ngoSepthemba 2022.
Isifundazwe sihlongoze i-visa yokusebenza ekude yesikhathi esifushane yesikhathi sokuqala sonyaka owodwa, nenketho yokuyivuselela ngeminyaka emibili eyengeziwe. Izidingo ezifanelekile zingabandakanya inani elincane lemali engenayo noma elongiwe, ubufakazi bendawo yokuhlala okungenani unyaka owodwa, kanye nobufakazi bomshwalense wokuhamba nowezempilo.
UGeorgina Maree, okhulumela uMnyango wezeziMali namathuba ezomnotho eWestern Cape, uthi uRamaphosa usenombiko – oqukethe izincomo zomnyango wakhe – kodwa ngemuva kwezinyanga ezintathu akakawukhiphi.
FUNDA FUTHI: Abasebenzi abakude ngo-50% mancane amathuba okuthi bacatshangelwe ukukhushulelwa esikhundleni
“Sikubheke ngabomvu ukukhululwa kwayo,” kusho uMaree.
UMax Urban, umqondisi ophethe wePropr, inkampani yokuphatha eziqashisayo zesikhashana, uthi inkambiso yokusebenza noma yikuphi ibone ukukhula kozulazula bedijithali kangangokuthi manje sebebalelwa ezigidini ezingu-35. I-Propr ibone ukwanda kokuhlala okujwayelekile kwabasebenzi abakude ezikhathini zamuva nje.
“Umuntu ngamunye ubengaletha imali yakwamanye amazwe futhi asize ekusekeleni umnotho wethu ogulayo.”
Ukholelwa ukuthi “akunangqondo” ukucabanga ukuthi laba bahambi bangasebenzisa okungenani u-R50 000 ngenyanga ezweni.
Umonakalo wenzekile
“INingizimu Afrika ngokungangabazeki ilahlekelwe izigidigidi ngenxa yezidingo zama-visa eziphikisanayo eziphathelene nezitifiketi zokuzalwa ezingafingqiwe kanye nokufinyezwa kwama-visa abe yizinyanga ezintathu,” kwengeza u-Urban.
Umthelela omubi kahulumeni ekuheheni izivakashi eNingizimu Afrika unanelwe ngu-Anderson weFedhasa.
“Umnyango kahulumeni nomasipala ngamunye kumele bahlole ukuthi bayasiza noma bayalimaza ezokuvakasha. Uma zifaka isandla ezinkingeni ezokuvakasha ezibhekene nazo, aziyona nje ingxenye yokukhinyabeza ukwakhiwa kwamathuba emisebenzi embonini yethu kodwa zibangela ukulahleka kwamathuba emisebenzi.”
MANJE FUNDA: Amathuba emisebenzi komama abafuna ukusebenza bekude
“Kumele siqale ukulinganisa zonke izithiyo ezidalwe uhulumeni mayelana nokulahleka kwemisebenzi … izimiso ze-visa yezokuvakasha zoMnyango Wezasekhaya, [the] ukuntula uhlelo lwe-eVisa lwangempela kanye ne-visa ye-digital nomad visa isikhathi eside ilimaza futhi ikhubaza ukwakhiwa kwamathuba emisebenzi yezokuvakasha eNingizimu Afrika,” kusho u-Anderson.
“Finish ‘en klaar.”
*Ibhalwe ngu-Amanda Visser
Lesi sihloko savela okokuqala ku-Moneyweb futhi saphinde sashicilelwa ngemvume. Funda isihloko sokuqala lapha