I-United States iphinda ukusekelwa kokuthi iFinland neSweden zijoyine i-NATO

UNobhala Wezwe laseMelika u-Antony Blinken ohambweni lwakhe lokuqala eTurkey kulandela ukuqokwa kwakhe eminyakeni emibili edlule, ukugcizelele ukweseka kweWashington iSweden kanye nokungena ngokushesha kweFinland ku-NATO.

Imizamo yezwe laseNordic yokujoyina umfelandawonye wezempi ivinjwe yi-Ankara ethi iStockholm ikakhulukazi ibambe iKurdistan Workers Party (PKK), eyibheka njengeqembu lamaphekula.

Ubudlelwano phakathi kwe-United States neTurkey buye bunzima eminyakeni yamuva nje, kepha iWashington isanda kubuka i-Ankara njengelusizo ngeqhaza layo lokulamula phakathi kweRussia ne-Ukraine kulandela ukuhlasela kweMoscow.

‘I-United States iwazisa kakhulu umnikelo weTurkey njengelungu lesikhathi eside nelikhuthele lomfelandawonye we-NATO, futhi sizoqhubeka sisebenza ngokubambisana ukuqinisa nokukhulisa umfelandawonye wethu kubandakanya nokungena kweSweden neFinland, okuzosiza ukuletha amandla amakhulu, futhi Izimpahla ezinekhono kakhulu kumfelandawonye,’ kusho uBlinken.

Nakuba uNobhala Wezwe wase-U. uthe womabili la mazwe athathe izinyathelo zokufeza izibopho azenzile, uzakwabo waseTurkey, u-Mevlut Cavusoglu, uthe izinyathelo eziqinile ezidingekayo ukuze bathole ukusekelwa kwabo.

‘Uma kuqhathaniswa nezinkinga zethu neFinland zincane (kuneSweden). Ngakho, ikhalenda enabelane ngayo maqondana nengqungquthela ye-NATO e-Vilnius, lezi ziboshelwe maqondana nezinyathelo okufanele zithathwe yiSweden,’ kusho uCavusoglu.

Bobabili i-Helsinki ne-Stockholm bashiya ukungathathi hlangothi kwabo ngemuva kokuhlasela kweRussia e-Ukraine ngonyaka odlule futhi bafaka isicelo sokujoyina i-NATO. Wonke amalungu akhona e-transatlantic alliance kumele avume ukunwetshwa kwawo.