ILondon inikezela ngokudla kwamahhala kuzo zonke izingane zesikole samabanga aphansi


London
CNN

IMeya yaseLondon ikwenzile kumenyezelwe uhlelo oluphuthumayo lokuhlinzeka ngokudla kwamahhala kwazo zonke izingane ezifunda ezikoleni zamabanga aphansi zikahulumeni enhlokodolobha, okungeza uchungechunge lokusha ubufakazi ukuthi amaBrits alwela ukukukhokhela izidingo.

“Inkinga yezindleko zokuphila isho ukuthi imindeni nezingane kulo lonke idolobha lethu badinga ukwesekwa okwengeziwe,” Sadiq Khannaye owathola ukudla kwamahhala esikoleni esemncane, kusho isitatimende ngoMsombuluko.

Uhlelo luka-£130 million ($156 million) luzosebenza unyaka wokufunda oqala ngoSepthemba futhi longe imindeni ngemali elinganiselwa ku-£440 ($529) ingane ngayinye. Kuzokwenza ziphinde zisize ekunciphiseni “ukucwaswa okungahlotshaniswa nokuqokwa njengeholo elincane,” kwengeza isitatimende.

Ikota yabo bonke abafundi baseLondon, okuhlanganisa nalabo abasesikoleni samabanga aphezulu, sebevele befanelekele ukudla kwamahhala esikoleni ngokwenqubo kazwelonke esekelwe kakhulu emalini engenayo yasekhaya, ngokusho kwedatha esemthethweni.

Lolu hlelo olusha kulindeleke ukuthi lusize abafundi ababalelwa ku-270,000 abangafanelekile njengamanje, ngokwezibalo zabacwaningi bakahulumeni wedolobha.

Le nombolo ihambisana no- linganisela yiChild Poverty Action Group ukuthi izingane ezingaba ngu-210,000 ezihlala ebumpofu eLondon azikufanelekeli ukudla kwamahhala esikoleni ngoba imibandela yokufaneleka “ikhawulela kakhulu.”

Izingane zidla isidlo sasemini e-St Mary's RC Primary School e-Battersea, eningizimu yeLondon, ngoNovemba 29, 2022.

Kube nobunye ubufakazi bangoMsombuluko bokuthi bayanda amaBrits adonsa kanzima ekuthengeni ukudla nogesi njengoba ukwehla kwamandla emalieliseduze nezinga eliphezulu kakhulu eminyakeni engamashumi amane, licekela phansi amaholo nezinkokhelo zezenhlalakahle.

A inhlolovo zamabhange okudla angama-85 yi-Independent Food Aid Network, okuyiqembu elimelayo, lithole ukuthi ama-89% abone ukwanda kwesidingo ngoDisemba nangoJanuwari, uma kuqhathaniswa nesikhathi esifanayo ezinyangeni eziyi-12 ezedlule.

Ngaphezu kwama-80% amabhange okudla ibike inani elibalulekile labantu abadinga usizo okokuqala ngqa, kanye nokwanda kwenani labantu abadinga ukusekelwa okuqhubekayo esikhundleni samaphasela okudla ezikhathi ezithile. Ngaphezu nje kwengxenye yesithathu yezinhlangano uthe basebenzele abasebenzi abasebenza kule Inkonzo Yezempilo Kazwelonke (NHS), eye yashaywa iziteleka ezilandelanayo kusukela ngoDisemba phezu kweholo nezimo zokusebenza.

“Iqembu lethu lamakhasimende elikhula ngokushesha lisebenzela abantu abahola kancane abangakwazi ukuziphilisa,” kusho uSu Parrish ovela. Ithimba lePhasikaibhange lokudla eCrawley, eningizimu yeLondon.

UParrish wengeze ngokuthi ibhange lokudla linikeze inombolo “yerekhodi” yamaphasela kaKhisimusi futhi lashintsha okuqukethwe kwawo okujwayelekile njengoba “amakhasimende esitshele ukuthi ngeke akwazi ukufaka ohhavini, ngisho nangosuku lukaKhisimusi.”

Inhlolovo yabantu abadala base-UK abangaphezu kuka-2,700, eshicilelwe yiHhovisi Lezibalo Zikazwelonke (ONS) ngoMsombuluko, ithole ukuthi u-51% ukhathazekile ngokuhlala kufudumele ezindlini zabo kulobu busika.

Balinganiselwa ku-60% abaphendulile, okwaxoxwa nabo phakathi kukaJanuwari 25 noFebhuwari 5, bathi bebesebenzisa igesi encane noma ugesi emakhaya ukubhekana nokukhuphuka kwezindleko zokudla, uphethiloli namandla.

“Sizwa izindaba ezishaqisayo zabantu abahlala emafulethini abandayo abagcina isabelomali sabo sonke samandla ukuze bagcine isiqandisi siqhubeka,” kusho u-Andi Hofbauer weSt Aidan’s FoodShare eLeeds.

Futhi ngoMsombuluko, inhlolovo ehlukile ye-ONS cishe yabantu abadala abangu-18,500 base-UK phakathi kukaSepthemba noJanuwari ithole ukuthi u-34% walabo abaneminyaka engu-25 kuya kwengama-34 ubudala babike ukuthi baboleka imali eningi noma basebenzisa isikweletu esiningi kunokuvamile uma kuqhathaniswa nonyaka odlule.

Futhi ngaphezu kwesigamu sabantu abadala abahlala ezindaweni eziqashiwe bathi ngeke bakwazi ukukhokhela izindleko ezingalindelekile, kodwa ezidingekayo, zama-£850 ($1,000).