CNN
–
Amadoda amabili e-Nebraska bake bacashunwa ngemuva kokuzingela nokubulala ukhozi olunempandlangokweHhovisi likaSheriff Wesifunda saseStanton.
La madoda, ayizakhamizi zaseHonduras, abekwe icala lokutholakala nempandla okungekho emthethweni, ngokwemibiko yezindaba evela ehhovisi likasherifu. La madoda aveze ukuthi “babehlele ukuyipheka bayidle le nyoni,” ngokombiko wezindaba.
Ukhozi oluyimpandla, olwakhethwa njengophawu lwesizwe ngo-1782, luvikelwe ngaphansi Umthetho Wokuvikela Impandla kanye Nekhozi Legolide. Owashaywa ngo-1940, umthetho uyakwenqabela “ukuthathwa” kwezinkozi – kanye nezingxenye zazo, amaqanda nezidleke – ngaphandle kwemvume yoMnyango Wezangaphakathi.
USheriff waseStanton County uMike Unger utshele i-CNN ukuthi uthole ucingo mayelana “nemoto esolisayo” eduze kwaseWood Duck Recreation Center ngoLwesibili ntambama. Uthumele amasekela amaningana esizeni, lapho ahlangana khona nala madoda amabili.
La madoda amabili ayekhuluma iSpanishi kuphela, ngokusho kuka-Unger. Amasekela asebenzise uhlelo lokusebenza lomtoliki ukuze axhumane nawo. Ngohlelo lokusebenza, amadoda athi “adubule inqe.” Lapho amasekela ecela ukubona inqe, “ngokukhululeka” avula i-trunk yemoto yawo ukuze embule ukhozi olufile lwaseNyakatho Melika, ngokusho kuka-Unger.
U-Unger uthe akucaci ukuthi la madoda ayaqonda ukuthi ama-bald eagles avikelekile ngaphansi komthetho wenhlangano.
“Izenzo zabo zizosenza sikholwe ukuthi kungenzeka ukuthi aziqaphelanga (izinyoni zivikelwe) – okungenani azivikelekile ngendlela ebezingavikeleka ngayo, njengenyoni yesizwe,” esho.
La madoda abonakala engenabo abameli ngalesi sikhathi, kusho u-Unger.
Umnyango weNebraska Game and Parks ubambe ukhozi kanye nesibhamu somoya esinamandla asetshenziswa ukulubulala, ngokusho kuka-Unger. Amanye amacala athweswe amadoda amabili kungenzeka kusaphenywa iziphathimandla zikahulumeni, esho.
U-Unger uthe eminyakeni yakhe engu-40 yokusebenza kwezomthetho, akakaze abhekane nokubulawa kokhozi esifundeni sakhe.
“Kusobala ukuthi wonke umuntu walapha uphoxeke kakhulu ngokuthi kwenzeke lokhu,” usho kanje. “Ezinye zezakhamizi zicasuke kakhulu.”
Inani lezinkozi ezimpandla libhekane nokwehla okukhulu phakathi nekhulu lama-20 ngenxa yokuzingela, ukulahlekelwa indawo yokuhlala kanye nomthelela wesibulala-zinambuzane esinamandla i-DDT. Kodwa ngenxa yemizamo yokongiwa kwemvelo, okuhlanganisa nokuvinjelwa kwe-DDT ngo-1972, uhlobo lwenze ukubuya okuphawulekayo futhi yasuswa kuMthetho Wezilwane Ezisengozini ngo-2007.