Okunye okuhlulekile ukuqeda impi, isimemo se-UN sezingxoxo okungekho muntu obonakala esifuna, kanye nokuthutheleka okusha kwamasosha angaphandle: naphezu kwemizamo eminingi yokukhulumisana kubonakala sengathi mancane amathuba okuthi ukuvukela umbuso okusha empumalanga ye-DR Congo kuzoyeka noma nini maduze.
Izithunywa zamazwe ngamazwe kanye nohulumeni waseDemocratic Republic of Congo bathi bafuna ukunikeza ithuba emizameni yokuthula ukuze kuqedwe udlame lwamavukelambuso e-M23 esifundazweni saseNorth Kivu.
IKinshasa kanye nohulumeni abambalwa baseNtshonalanga bathi amavukelambuso asekelwa iRwanda ebheke izinsiza zemvelo ngaphesheya komngcele, isimangalo esiphikwe yiKigali ngokucasuka.
Ubudlelwano phakathi komakhelwane ababili sebunesikhathi eside bushubile. I-M23, ehlangene neqembu lamaTutsi, ithi ilwa ngokwengxenye ukuvikela amaTutsi emaqenjini angamaHutu angontamolukhuni.
I-M23 iphinde ithi uhulumeni wase-DR Congo usesihoxisile isithembiso sokufaka abalwi ebuthweni lesizwe.
Amanxusa e-UN eFrance naseGabon, eqeda ukuvakasha kwezinsuku ezintathu kule ndawo, ngeSonto agcizelele isisombululo sezombusazwe sokuqeda ukulwa, okuthe ngokwezibalo ze-UN kushiye abantu abangaphezu kuka-800,000.
Kodwa uhulumeni wase-DR Congo ufuna ukuthi umphakathi wamazwe omhlaba ubeke unswinyo olubhekiswe eRwanda futhi uchitha izingxoxo ne-M23.
“Asizimiseleni! I-M23 iyinhlangano yamaphekula,” kusho uNgqongqoshe Wezangaphandle uChristophe Lutundula ngoMsombuluko ebusuku.
UMamy Asumini Kayumba, isakhamuzi saseGoma, idolobha elinabantu abangaphezu kwesigidi abasatshiswa ngokuqhubekela phambili kwezilwi ze-M23, uthe ukukhuluma akusona isixazululo.
I-M23 ike yathumba iGoma ngo-2012 ngaphambi kokuxoshwa yiqembu elihlangene le-Congo-UN.
“Sekuphele iminyaka engu-30 siphila nalezi zenzo zonya, sekuyisikhathi sokuthi ziphele,” kusho uKayumba.
KuPlacide Nzilamba, isishoshovu senhlangano yomphakathi eGoma, uMkhandlu Wezokuphepha we-UN “kufanele uhambe utshele uhulumeni waseRwanda ukuthi uhoxise amasosha awo, abulala abantu baseCongo kanye namadolobha ngamabhomu.”
‘Indawo enzima’
Kodwa ebhekene namavukela-mbuso azuza amandla futhi angaboni nzuzo ngokwamukela isivumelwano, “i-DR Congo isesimweni esinzima sezempi”, kusho uReagan Miviri, umcwaningi e-Ebuteli think tank eKinshasa.
Futhi mayelana nezingxoxo, “kunzima kakhulu ukunikeza i-M23 noma yini ngonyaka wokhetho,” njengoba uMengameli uFelix Tshisekedi kulindeleke ukuthi angenele ukhetho kabusha ngoDisemba, kusho uMiviri.
Izikhulu zibukeka zikuchithile ukwamukela amasosha e-M23 embuthweni, futhi ukubanikeza imisebenzi kahulumeni “kungeke kuthandeke”, wengeza.
Okwengeza ukushuba kwesimo kube yisinqumo sangempelasonto se-Angola, esisize umthengisi wakamuva wokumiswa kwezikhali owabhidlika ngeledlule, sokuthumela ibutho lezempi eNyakatho Kivu.
Lesi simemezelo savuselela izinkumbulo zeMpi Yesibili YaseCongo ka-1998-2002 eyayihilela amazwe ayisishiyagalolunye ase-Afrika futhi yacishe yahlukanisa izwe elikhulukazi lase-Afrika eseningizimu yeSahara.
I-East African Community isivele itshale ibutho lesifunda elihlanganisa amasosha aseKenya naseBurundi ukuthi liqondise ukuhlehla kwamasosha e-M23.
IKinshasa ifuna amasosha abe negunya “elihlaselayo” lokuhlehlisa abalwi be-M23.
Kodwa vele ukucasuka kwendawo ngakulo mbutho kuyakhula, okufana nokukhungatheka okubonakala ngokumelene nombutho we-UN ongakwazanga ukumisa ukulwa naphezu kokuba kuleli zwe iminyaka engu-23 edlule.
ULutundula, ongungqongqoshe wezangaphandle e-DRC, uthe amasosha ase-Angola abengekho “ukuhlasela kodwa ukubona ukuthi izinto zimi kanjani”.
“Akukho okungaqondakali, i-Angola ingaphakathi kwemibandela yayo,” esho.