UNdunankulu waseJapan uFumio Kishida ngoLwesihlanu uzibophezele ekunyuseni izibonelelo zezingane kanye nekhefu elikhokhelwa abazali njengoba exwayise izwe libhekene “nethuba lalo lokugcina” lokubhekana nenani labantu elinciphayo.
Njengamazwe amaningi, iJapan ibilokhu ilwa nezinga lokuzalwa elehlayo iminyaka, njengoba kunezingane ezingaphansi kuka-800,000 ezizalwe ngonyaka odlule, okuyisibalo esiphansi kakhulu selokhu kwaqala amarekhodi.
Ukwehla kwezinga lokuzalwa
Leli zwe lingelesibili kwakudala emhlabeni, lilandela iMonaco encane, futhi ngoJanuwari uKishida waxwayisa iJapane “isengcupheni yokuthi singaqhubeka yini nokusebenza njengomphakathi.”
FUNDA FUTHI: I-Japan ekugcineni inesisindo sokuphakamisa iminyaka yemvume isuka ku-13
“Iminyaka eyisithupha kuya kweyisikhombisa kusukela manje iyithuba lokugcina lokuhlehlisa ukwehla kwezinga lokuzalwa,” etshela izintatheli esithangamini sabezindaba ukuze embule iziphakamiso zenqubomgomo entsha.
“Ngifuna ukwakha umphakathi lapho abantu abasha beshada ngendlela efisa ngayo, wonke umuntu ofuna ukuthola izingane azikhulise ngaphandle kwengcindezi,” usho kanje.
Wethule iziphakamiso okubalwa kuzo ukwenyuswa kwezibonelelo zezingane ezincane, imizamo yokukhuphula amaholo entsheni kanye nezindlela zokubhekana nezindleko zemfundo ephakeme.
Ikhefu labazali
UKishida uthe uhulumeni usuzoba nomgomo wokuthi obaba abasha bathathe ikhefu elingamaphesenti angama-50 ngonyaka wezimali ka-2025, bese kuthi ngo-2030 babe no-80%.
Ngo-2021, obaba abangaphansi kwamaphesenti ayi-14 bathatha ikhefu.
FUNDA FUTHI: I-Japan izonquma ngephilisi lokukhipha isisu ngemuva kwesivumelwano sephaneli
Ukuze kunyuswe imali, uphakamise ukuthi kuthathwe izinyathelo ezihlanganisa ukunikeza izinkampani ezikhuthaza ikhefu lokubeletha izibonelelo, waphinde wathembisa ukuthi bazohola kakhulu uma bobabili abazali bethatha ikhefu.
“Ngale ndlela, imibhangqwana ingahlanganyela ukunakekela izingane nemisebenzi yasekhaya, kuyilapho umthelela wemali engenayo nokuthuthukiswa komsebenzi uyancipha,” esho.
“Kudingeka ukusekelwa okwengeziwe kwabazali abangabodwa,” enezela, elandisa ngengxoxo nowesifazane osemusha owathi wesaba ukushada, ukuba nabantwana, bese edivosa.
“Indaba ibiyisikhumbuzo ngempela sokuthi izikhathi nezimo zengqondo zabantu abasha ziyashintsha,” kwengeza u-Kishida, ngaphandle kokuchaza izinqubomgomo ezithile azihlelayo ngalolu daba.
UKishida akazange anikeze imininingwane yokuthi uzozixhasa kanjani lezi zinyathelo ngezimali, eziza ngemuva kwemizuliswano eminingana yokuvuselela umnotho okuhlobene nobhubhane kanye nesithembiso sokukhulisa ukusetshenziswa kwemali kwezokuvikela.
Uhulumeni wakhe uhlela ukwethula uhlaka oluhlanganisa nezinyathelo ngoJuni.