I-Macron yaseFrance: inkani kodwa yaba buthaka ngemuva kokungqubuzana kwezimpesheni



Kungenzeka ukuthi uMengameli waseFrance u-Emmanuel Macron usezobhekana nezinguquko ezinhle ohlelweni lwezimpesheni, kodwa abahlaziyi bakubona njengokunqoba kwePyrrhic okuzomshiya ebuthaka kwezombusazwe.

Njengoba engakwazi ukuthola iningi lephalamende mayelana nezinguquko ePhalamende Likazwelonke, lo mholi oneminyaka engu-45 ubudala unqume ngoLwesine ukuthi asebenzise amandla okuphatha aphikisanayo avumela uhulumeni ukuthi asebenzise imithetho ephalamende ngaphandle kwevoti.

Isinyathelo esinjalo ngeke sibe yinto engacabangeki emazweni amaningi entando yeningi, kodwa sisemthethweni ngaphansi komthethosisekelo waseFrance oneminyaka engu-65 ubudala ogxilisa amandla ezandleni zikamongameli ngezindleko zamaLungu ePhalamende.

Kodwa isinqumo sikaMacron sokuphendukela ku-athikili edume kabi 49.3 yenguquko ebaluleke kangaka yabonwa njengophawu lobuthakathaka kanye nokusetshenziswa kabi kwamandla ngabagxeki.

“Kunomuzwa wokuthi uhulumeni akabalaleli abantu futhi ngaphezu kwalokho abalaleli ngenkathi beziphatha ngesihluku eSishayamthetho Sikazwelonke,” kusho u-Antoine Bristielle, umhlaziyi wezepolitiki e-Fondation Jean-Jaures, ithangi lokucabanga laseParis. I-AFP.

Ukuvota kubonisa ukuthi cishe abantu ababili kwabathathu baseFrance bayaphikisana nombono wokunyusa iminyaka yokuthatha umhlalaphansi isuka ku-62 iye kwengama-64.

Uhulumeni wedlanzana likaMacron usuzobhekana nevoti lokungamethembi ngesonto elizayo, nokubukeka sengathi uzosinda, okushiye umengameli emane asayine lo mthetho ube umthetho.

FUNDA FUTHI: IMacron vs Izinyunyana: Yini esengozini ngeFrance?

“Uma sicabanga ukuthi amaqembu aphikisayo awamehlisi uhulumeni, kuwukunqoba kuka-Emmanuel Macron ePyrrhic,” kuxwayisa uStephane Zumsteeg, inhloko yezokuvota eFrance eqenjini le-Ipsos.

“Ngisho noma kungangena emthethweni, ifa lizoba ubudlelwano obubi kakhulu phakathi komphakathi waseFrance nomongameli,” engeza.

– Ukuthobeka? –

Ukugxekwa kwesitayela sokubusa sikaMacron akuyona into entsha.

Kubukeka sengathi wafunda ukuthi kunemikhawulo emandleni okuphatha ngo-2018 lapho ukuvukela okuqinile okumelene nohulumeni ngababhikishi be-“Yellow Vest” kuzamazamisa izwe, nentukuthelo enkulu eyayibhekiswe kuye nakubuntu bakhe obunonya.

Ngemuva kokwehlula umholi weqembu eliphikisayo u-Marine Le Pen ngo-Ephreli ukuze anqobe ihlandla lesibili, wavuma enkulumweni yakhe yokunqoba ethobekile ukuthi abantu abaningi bamvotele ukuze nje akhiphe u-Le Pen esikhundleni.

Uthembise “indlela entsha” ezobandakanya ukwakhiwa kokuvumelana okuningi nokubonisana, wathi ngemuva nje kokugcotshwa kwakhe ngoMeyi ukuthi abantu baseFrance “bakhathele yizinguquko ezivela phezulu phansi”.

Ngenkathi ukhetho lweSishayamthetho Sikazwelonke ngoJuni lwethula iphalamende lokuqala elalilengiswa eminyakeni engaphezu kwamashumi amabili, abahlaziyi babone umphumela njengezwe elihlukene phakathi elibeka imingcele ngamabomu egunyeni likaMacron.

“Ukhulume ngokuzithoba okwengeziwe, ukubonisana okuningi, ukuncipha ukuya phansi, ukulalela abantu kakhulu, futhi empeleni wenze okuphambene nalokho,” kusho uZumsteeg.

UMacron akazange aphawule esidlangalaleni ngoLwesine – futhi akakaze anikeze isithangami nabezindaba, inhlolokhono yabezindaba noma inkulumo enikezwe lolu shintsho selokhu lwembulwa ngoJanuwari.

FUNDA FUTHI: ‘Kudingeka sisebenze isikhathi eside’: IMacron yaseFrance ivikela ukuguqulwa kwezimpesheni

Ekuphawuleni kwethulwe abezindaba, lowo owayeyibhange lokutshala izimali kuthiwa ugunyaze ukusebenzisa i-athikili 49.3 ngoba “izingozi zezimali nezomnotho zinkulu kakhulu” zokwehluleka ukwenza izinguquko.

Uhulumeni uthembele ekukhuphuleni iminyaka yokuthatha umhlalaphansi ukuze konge izigidigidi zama-euro ngonyaka ukusiza ukwehlisa imali ebolekwa uhulumeni egelezayo, nokwethembeka kwakhe ezimakethe zezimali kanye nabalingani bakhe base-Europe emgqeni.

Iningi lamadlelandawonye e-EU aseFrance asevele akhuphula iminyaka yobudala aya kuma-65 noma ngaphezulu.

-UMacron ‘udlala ngomlilo’ –

Umbuzo omkhulu kuMacron ukuthi yini angakwazi ukuyifinyelela ngesikhathi sakhe esisele, esiqhubeka kuze kube ngu-2027 lapho ezophoqeleka khona ukuthi ehle esikhundleni ngemuva kokuthatha izintambo ezimbili.

“Kwezempilo, inguquko eluhlaza noma ukuthuthela kwelinye izwe, kungenzeka kube khona izinguquko,” umhlaziyi wezepolitiki nombhali uBrice Teinurier etshela abe-AFP.

Abanye abanalo ithemba.

FUNDA FUTHI: Uhulumeni waseFrance uyenqaba ukuhlehla ekuguqulweni kwempesheni

“Ngiyazibuza ukuthi ngabe singahlehla yini kulokhu,” kusho elinye ilungu lePhalamende leqembu elibusayo, licela ukungadalulwa.

Abanye abenzi bomthetho abathembekile abavamisile ukungaboni ngaso linye, begcizelela ukuthi uhulumeni bekumele ahlele ivoti ngomthetho, noma ngabe bazibeka engcupheni yokuhlulwa.

Imibuzo emikhulu yezwe ukuthi ngabe uMacron usezoqubula yini enye imibhikisho enodlame nebiza kakhulu kwezomnotho – nokuthi ngabe uwakhulisile yini amathuba okuthi uLe Pen neqembu lakhe leNational Rally bathathe izintambo.

Iphephandaba iLe Monde elingakwesokunxele lisole uMacron “ngokudlala ngomlilo” esihlokweni somhleli ngoLwesihlanu.

Ku-Emilie Zapalski, uchwepheshe wezokuxhumana kwezepolitiki, isiqephu “sizodla ivoti le-National Rally”.

FUNDA FUTHI: IFrance ibambekile ngeziteleka mayelana nohlelo lokushintshwa kwempesheni kaMacron