Izingane eziyizigidi eziyishumi eSahel zibhekene ‘nengozi enkulu’



Izingane eziyizigidi eziyishumi esifundeni saseSahel entshonalanga ne-Afrika manje “zisengozini enkulu” futhi zidinga kakhulu usizo lobuntu ngenxa yodlame oluqhubekayo, i-United Nations ixwayise ngoLwesihlanu.

Isibalo sezingane ezidinga kakhulu usizo eBurkina Faso, eMali naseNiger siphindwe kabili kunango-2020, kusho inhlangano yezingane i-UNICEF.

Khonamanjalo ezinye izingane eziyizigidi ezine zisengcupheni emazweni angomakhelwane njengoba izimpi phakathi kwamaqembu ahlomile nabezokuphepha zisakazekela emingceleni.

FUNDA FUTHI: I-W.Africa, abalingani baseYurophu baqinisa ubudlelwano ngokumelene nama-jihadist aseSahel

“Izingane ziya ngokuya ziba matasa odwebeni lwezikhali, njengezisulu zokushuba kwezingxabano zamasosha, noma ezibhekiswe amaqembu ahlomile angekho ngaphansi kombuso,” kusho uMarie-Pierre Poirier, umqondisi we-UNICEF esifundeni sasentshonalanga namaphakathi ne-Afrika.

“Unyaka ka-2022 ubunodlame ikakhulukazi ezinganeni ezisenkabeni yeSahel. Bonke abathintekayo kule ngxabano badinga ukunqanda ngokushesha ukuhlaselwa kwezingane, izikole, izikhungo zezempilo kanye nemizi yazo.”

Lesi sifunda sibanjwe odlameni lwama-jihadist iminyaka, kanti iMali idonsa kanzima ngeminyaka engu-11 ubudala ebulale izinkulungwane zabantu futhi yaphoqa amakhulu ezinkulungwane ukuthi ashiye amakhaya abo.

Khonamanjalo iBurkina Faso, okungelinye lamazwe aguquguqukayo kakhulu futhi ampofu kakhulu, yabona ukuketulwa umbuso kabili kwamasosha ngo-2022.

I-UNICEF ithe umbango wezikhali okhungethe lesi sifunda usuya ngokuya uba nesihluku, amanye amaqembu asebenza ezindaweni eziningi avale amadolobha futhi ecekela phansi uxhaxha lwamanzi.

– Izikole zishisiwe, zaphangwa –

EBurkina Faso, kwaqinisekiswa ukuthi izingane eziningi eziphindwe kathathu zabulawa phakathi nezinyanga eziyisishiyagalolunye zokuqala zika-2022 ngesikhathi esifanayo ngo-2021, ngokusho kwedatha ye-UN.

Abaningi babulawa amanxeba okudutshulwa lapho kuhlaselwa amadolobhana abo noma ngenxa yeziqhumane ezithuthukisiwe noma izinsalela zempi.

Amaqembu ahlomile aphikisana nemfundo kahulumeni “ashisa futhi aphange izikole ngokuhlelekile, futhi asabise, athumba noma abulale othisha”, kusho i-UNICEF.

FUNDA FUTHI: Amajihadist axhumene ne-Islamic State azuza amandla eSahel njengoba kuqoqwa izibhicongo

Zingaphezu kuka-8,300 izikole ezivaliwe kuwo wonke amazwe amathathu: ezingaphezu kwesisodwa kwezinhlanu eBurkina Faso, kanti cishe ingxenye eyodwa kwezintathu yezikole esifundeni saseTillaberi eNiger azisasebenzi.

UJames Jones, okhulumela i-UNICEF kulesi sifunda, uchaze “ingozi enkulu ebhekene nezimpilo nekusasa lezingane enkabeni yeSahel”.

“Izinto bezilokhu zehla ngesivinini esishaqisayo,” etshela izintatheli eGeneva.

“Kancane kancane belulokhu lusabalala, futhi izingane – izigidi zazo – ziya ngokuya ziba phakathi kwakho.”

Uthe kunezici ezimbalwa ezidala isimo esibhedayo, okuhlanganisa amanani entengo yokudla aphakeme, ukuxhaswa ngezimali okungapheli komsebenzi wokusiza abantu kanye nentuthuko, ukuntuleka kokuzibophezela kuzwelonke ezinsizakalweni zezingane, kanye nokushintsha kwesimo sezulu, njengoba amazinga okushisa enyuka ngokushesha eSahel izikhathi eziyi-1.5 kunesilinganiso somhlaba. .

I-UNICEF icele zonke izinhlangothi ezingqubuzanayo ukuthi zifeze “izibopho zazo zokuziphatha nezomthetho” mayelana nezingane ngaphansi komthetho wamazwe ngamazwe, okuhlanganisa nokuqeda ukuhlaselwa kwezingane nezikole.

– Udlame olubhebhetheka eningizimu, kusho i-UNICEF –

I-UNICEF ithe udlame lusabalele lusuka enkabeni yeSahel luye ezindaweni ezisenyakatho yeBenin, i-Ivory Coast, iGhana neTogo, okuyimiphakathi eqhelile lapho izingane zingakwazi ukufinyelela kalula ukuvikelwa kanye nezinsiza.

“Ukungavikeleki kuyakhula kulawa mazwe asogwini, axhumene nemisebenzi efanayo eyenziwa amaqembu ahlomile angekho ngaphansi kombuso,” kusho uJones.

FUNDA FUTHI: Abaxhasi bathembisa u-$2 billion ukuze bathole usizo lokudla lwaseSahel

Ngo-2022, i-UNICEF yathola ingxenye yesithathu kuphela yamaRandi ayizigidi ezingama-391 ebifunwe ngesikhalazo esimaphakathi neSahel.

Ngo-2023, icele ama-dollar ayizigidi ezingama-473.8 ngohlelo lokuphendula abantu enkabeni yeSahel nasemazweni angomakhelwane asogwini.

Le nkinga idinga ukutshalwa kwezimali kwesikhathi eside ukuze kugqugquzelwe “ukubumbana komphakathi, intuthuko esimeme, kanye nekusasa elingcono lezingane,” kusho uPoirier.