ISri Lanka ivuma ukubolekwa imali kwe-IMF eyizigidi eziyizinkulungwane ezintathu zamaRandi ukuze kukhuliswe umnotho obhekene nezinkinga



CNN

i-Sri Lanka NgoMsombuluko ithole imali ebolekiwe obekulindelwe ngabomvu yemali elinganiselwa ku-$3 billion kwi-International Monetary Fund (IMF) njengoba izwe laseNingizimu ne-Asia libhekene nenkinga yezezimali embi kakhulu emashumini eminyaka edlule.

Lesi sivumelwano, cishe unyaka senziwa, sizohlose “ukubuyisela ukuzinza kwezomnotho omkhulu kanye nokusimama kwezikweletu” futhi “kuvule amandla okukhula kweSri Lanka,” kusho i-IMF esitatimendeni.

Isizwe esiyisiqhingi sabayizigidi ezingu-22 sasinjalo inyakaziswa amasonto eziyaluyalu nyakenye kubangelwe ukuswelakala kokudla, amafutha kanye lemithi ngenxa yokusilela kwemali yakwamanye amazwe ngenxa yokuswelakala kwezimali zakwamanye amazwe, amadola asiyaphela ukukhokhela izinto eziqakathekileyo ezivela kwamanye amazwe. Izigidi zasala zingakwazi ukondla imindeni yazo, amafutha ezimotweni zazo noma ukuthola imithi eyisisekelo.

Lowo owayengumongameli wezwe kwaba baphoqeleke ukuba babaleke ezweni ngemuva kokuthi ababhikishi abebedinwe begane unwabu bagasele endaweni ahlala kuyo nasehhovisi, befuna ehle esikhundleni.

NgoJulayi wonyaka odlule, uMongameli uRanil Wickremesinghe wathi iSri Lanka “iphelelwe imali,” wengeza ngokuthi izingxoxo ne-IMF “zazinzima.”

Ukugunyazwa kwemalimboleko yangoMsombuluko kuzonikeza izwe lonke ithuba lokuphumula njengoba libhekene nomqansa ukuze kuvuselelwe umnotho waso ontengantengayo.

I-IMF izokhipha ngokushesha imali yokuqala engu-$333 million eSri Lanka, nenye imali ezolandela ezinyangeni ezizayo.

Esitatimendeni sangoMsombuluko, u-Wickremesinghe usincomile isinqumo se-IMF, wathi: “Kule minyaka engu-75 iSri Lanka yathola inkululeko, asikaze sibe khona isikhathi esibucayi kangaka ngekusasa lethu lezomnotho.”

Lolu hlelo “luzodingeka ekwenzeni ngcono ukuma kweSri Lanka kanye nokufinyelela ezimakethe zezimali zamazwe ngamazwe, futhi kuzobonisa ukuthi iSri Lanka isiyizwe eliheha ithalente, abatshalizimali kanye nezivakashi,” esho.

Imali ebolekiwe izohlinzekwa nge-Extended Fund Facility (EFF) ye-IMF, indlela esungulwe ukuze kuhlinzekwe usizo lwezezimali emazweni adonsa kanzima.

“Ukuze iSri Lanka inqobe le nkinga, ukuqaliswa ngokushesha nangesikhathi kohlelo olusekelwa yi-EFF nobunikazi obuqinile bezinguquko kubalulekile,” kusho umqondisi we-IMF uKristalina Georgieva esitatimendeni.

Kulokhu ngonyaka odlule, abantu baseSri Lanka baphoqeleka ukuthi bafole amahora amaningi bethenga uphethiloli, kwesinye isikhathi bexabana namaphoyisa namasosha njengoba belindile. Ilayisi, okuwukudla okudla kakhulu ezweni, lase linyamalele emashalofini ezitolo eziningi.

Phakathi nale nkinga, bangaphezu kuka-300,000 abantu abashiya izwe ngonyaka odlule beyosebenza phesheya kwezilwandle – okuyisibalo esiphezulu kakhulu esake saqoshwa, ngokusho kukahulumeni.

Nakuba izimo ziye zaba ngcono kancane, intukuthelo isekhona ngenxa yesimo sezimali sezwe.

Okungenani umuntu oyedwa washona ngenyanga edlule ngemuva kokuthi amaphoyisa adubule ngesisi esikhalisa unyembezi namanzi ebhekise kubabhikishi abebebuthene enhlokodolobha yezentengiselwano iColombo bekhalaza ngokuhlehliswa kokhetho lwasekhaya uhulumeni angeke akwazi ukulubamba.

UWickremesinghe phambilini utshele iphalamende ukuthi alukho ukhetho lwasekhaya oluzobanjwa kuze kube umnotho wezwe uhamba ngendlela.

“Umnotho yiwona oseqhulwini kimina. Ngeke sibe nezwe uma umnotho ungathuthuki,” kusho uWickremesinghe ngaleso sikhathi.