UVladimir Putin uthi uhlelo lokuthula lwaseChina lungasetshenziswa njengesisekelo sokuqeda impi e-Ukraine

Amaphuzu Abalulekile
  • UVladimir Putin kanye noXi Jinping babambe izingxoxo ezingahlelekile eMoscow.
  • UMnu uPutin utshele uMnu Xi ukuthi uyazihlonipha iziphakamiso zeChina mayelana nesinqumo e-Ukraine.
  • I-China ikhiphe uhlelo lwamaphuzu ayi-12 lokuxazulula izingxabano zase-Ukraine, ezichithwe kakhulu emazweni aseNtshonalanga.
UMengameli waseRussia uVladimir Putin uthi ngemuva kwezingxoxo nomholi waseChina uXi Jinping ukuthi iziphakamiso zaseChina zingasetshenziswa njengesisekelo sokuletha ukuthula e-Ukraine kodwa izikhulu zaseKyiv azikakalungeli.
Esitatimendeni esihlanganyelwe esikhishwe ekupheleni kokuvakasha kukaMnu u-Xi eMoscow, la madoda amabili axwayise nganoma yiziphi izinyathelo ezingase zifake ingxabano yase-Ukraine “esigabeni esingalawuleki,” futhi enezela ngokusobala ukuthi angeke abe khona abaphumelele empini yenuzi.

UMnu u-Putin usole i-United States namadlelandawonye ayo ase-Europe ngokulwa “kwaze kwaba se-Ukraine yokugcina” ngenkathi uMnu Xi ephinda egcizelela “ukungathathi hlangothi” kweChina e-Ukraine futhi wacela ukuthi kuxoxiswane.

“Sikholelwa ukuthi izinhlinzeko eziningi zohlelo lokuthula olubekwe iChina zihambisana nezindlela zaseRussia futhi zingathathwa njengesisekelo sokuxazululwa ngokuthula lapho sezikulungele lokho eNtshonalanga naseKyiv. Nokho, kuze kube manje thina bangaboni ukulungela okunjalo ohlangothini lwabo, ”kusho uMnu Putin.
Isiphakamiso saseChina, okuyiphepha elinamaphuzu ayi-12 elifuna ukuthi kwehliswe futhi ekugcineni kuqedwe ukulwa e-Ukraine, asinayo imininingwane yokuthi impi ingaqedwa kanjani.

I-US isichithile isiphakamiso samaShayina, uma ibheka ukwenqaba kweChina ukugxeka iRussia nge-Ukraine, futhi ithi ukumiswa komlilo manje kuzovala ukuzuza kwezindawo zaseRussia futhi kunikeze amasosha kaMnu Putin isikhathi esengeziwe sokuhlangana kabusha.

UMongameli waseChina uXi Jinping (L) kanye noMongameli waseRussia uVladimir Putin bahamba ngemuva kwezingxoxo zabo eKremlin eMoscow, eRussia.

Umholi waseChina ubezama ukuveza iBeijing njengomuntu ongase abe ngumenzi wokuthula e-Ukraine, njengoba ejulisa ubudlelwano bezomnotho neMoscow. Umthombo: I-AAP / UGrigory Sysoyev

I-Ukraine ikwamukele ukubandakanyeka kweChina kwezobunxusa kodwa ithi iRussia kumele ikhiphe amasosha ayo e-Ukraine, futhi igcizelela ukubaluleka kobuqotho bendawo yase-Ukraine.

Izingxoxo zaseKremlin bezihloselwe ukuqinisa ubudlelwano “obungenamingcele” abaholi ababili abamemezele ngoFebhuwari odlule, kungakapheli amasonto amathathu ngaphambi kokuthi iRussia ihlasele i-Ukraine.

Basayine uchungechunge lwemibhalo mayelana “nokubambisana kwamasu” ngemva kwalokho uMnu uPutin akuchaze njengezingxoxo “eziyimpumelelo nezakhayo” ezibonisa ngokucacile ukuthi iChina manje isingumlingani obaluleke kakhulu kwezomnotho waseRussia.

“Nginesiqiniseko sokuthi ukusebenzisana kwethu okunezinhlangothi eziningi kuzoqhubeka kuthuthuke ukuze kuzuze abantu bamazwe ethu,” kusho uMnu Putin ephawula kuthelevishini.
Umholi waseShayina uvakashele eMoscow ezinsukwini ngemuva kokuba inkantolo yamazwe ngamazwe ikhiphe incwadi egunyaza ukuboshwa kukaMnu uPutin mayelana nesenzo seRussia e-Ukraine, lapho amasosha aseRussia enze kancane inqubekelaphambili ezinyangeni ezedlule yize elahlekelwe kakhulu.

Esitatimendeni sabo esihlanganyelwe, uMnu u-Xi noMnu Putin baphinde bacela i-US ukuthi iyeke “ukubukela phansi ukuphepha kwamasu omhlaba” futhi iyeke ukwakha uhlelo lokuvikela imicibisholo lomhlaba wonke.

Ngenkathi bethembisa ukuthi bazozilolongela amasosha ajwayelekile, laba baholi ababili bathi ubudlelwano babo obuseduze abuqondiswe kunoma yiliphi izwe lesithathu futhi akubakhi “umfelandawonye wezempi nezepolitiki”.
UMnu uPutin uthe iRussia, iChina neMongolia sebeziphothulile zonke izivumelwano mayelana nepayipi elihleliwe lokuthumela igesi yaseRussia eChina, wathi iRussia isikulungele ukwandisa ukuthunyelwa kukawoyela eChina.

Ubuye wathi iRussia isikulungele ukusiza amabhizinisi aseShayina ukuthi athathele amafemu angaphandle ashiye iRussia ngenxa yengxabano yase-Ukraine.

I-RUSSIA-CHINA-POLITICS-DIPLOMACY

UMongameli waseRussia u-Vladimir Putin unikeza inkulumo njengoba uMongameli waseChina u-Xi Jinping elalele ngesikhathi somcimbi wokwamukela izivakashi kulandela izingxoxo zabo eKremlin eMoscow ngomhla zingama-21 kuNdasa, 2023. Umthombo: U-Getty / UPavel Byrkin

Ipayipi lamandla eSiberia 2 elihleliwe lizoletha i-cubic metres eyizigidi eziyizinkulungwane ezingama-50 (bcm) yegesi yemvelo ngonyaka isuka eRussia iye eChina ngeMongolia.

IRussia yawubeka phambili lo mbono eminyakeni eminingi edlule kodwa isiye yathola ukuphuthuma njengoba iRussia iphendukela eChina ukuze ithathe indawo yase-Europe njengekhasimende layo elikhulu legesi.

I-Gazprom yaseRussia isivele inikezela ngegesi eChina ngepayipi elikhona lamandla aseSiberia ngaphansi kwesivumelwano seminyaka engama-30, esingama-dollar ayizigidi eziyizinkulungwane ezingama-A601 esethulwe ekupheleni kuka-2019.

Lelo payipi lihamba amakhilomitha angu-3000.
Ukuthunyelwa kwegesi yaseRussia eChina kuseyingxenye encane yerekhodi engu-177 bcm eyalethwa eYurophu ngo-2018-19.
UMnu Putin uthe ngoLwesibili iRussia izoletha igesi okungenani engu-98 bcm eChina ngo-2030.
Khonamanjalo, uNdunankulu waseJapan uFumio Kishida uvakashele eKyiv ngoLwesibili ohambweni olungakamenyezelwa oluya e-Ukraine.

I-Japan ingusihlalo we-Group of Seven Nations (G7) kulo nyaka, futhi bekuyiyona yodwa kwayisikhombisa umholi wayo obekusamele avakashele izwe elikhungethwe izimpi.

Umholi waseJapan uFumio Kishida ukhuluma kumakrofoni

UNdunankulu waseJapan uFumio Kishida wenze uhambo olungamenyezelwanga e-Ukraine. Umthombo: I-AAP

UMnu Kishida wavakashela iBucha emaphethelweni enhloko-dolobha, ishiywe igcwele izidumbu ngonyaka odlule ngokubalekela amasosha aseRussia. Wabeka umqhele wesonto ngaphambi kokubuka isikhashana sokuthula nokukhothama.

“Umhlaba wamangala ukubona izakhamuzi ezingenacala eBucha zibulawa ngonyaka odlule. Ngizizwa ngicasulwe kakhulu ngesihluku lapho ngivakashele khona kanye le ndawo,” kusho uKishida.
Umkhulumeli womnyango wezangaphandle waseChina u-Wang Wenbin uthe esikhundleni salokho iJapan kufanele isebenze ukusabalalisa le nkinga yempi.
“Umphakathi wamazwe ngamazwe kufanele usekele isikhundla sokugqugquzela izingxoxo zokuthula nokudala izimo zokuxazulula inkinga yezombusazwe e-Ukraine,” esho.

“Siyethemba ukuthi iJapan ingenza izinto eziningi ukunciphisa isimo esikhundleni sokuphambene.”