Ukuputshuka okukhulu kwemibhalo ehlukanisiwe kuye kwanyakazisa i-United States futhi manje kuphakamisa imibuzo ngokuthi iziphathimandla bezingabageja kanjani.
Ukuputshuka kubukeka sengathi kuqale engosini encane yangasese enkundleni yezokuxhumana ebizwa nge-Discord, edume ngabadlali bamageyimu.
Le mibhalo ihlose ukuchaza kabanzi ngenqubekelaphambili yempi yase-Ukraine, izinhlelo zempi zase-Kyiv kanye namaqhinga obunhloli base-US emhlabeni jikelele.
Ngokusho kwe- uphenyo olwenziwe nguBellingcatizithombe zamafayela ayimfihlo aphezulu zabiwe kusukela ekuqaleni kukaJanuwari kodwa zabamba ukunaka kweWashington ekuqaleni kuka-April lapho abezindaba beqala ukubika ngokuputshuka.
NgoLwesine, iziphathimandla zaseMelika zihlonze umsolwa ngokuputshuza ngokusemthethweni njengoJack Teixeira, 21. Uboshiwe wagqunywa esitokisini.
UTeixeira uyilungu elineminyaka engu-21 ubudala leMassachusetts Air National Guard. Amadokhumenti ngokuvamile afinyeleleka kuphela ezikhulwini ezinezinga eliphezulu lokugunyazwa kwezokuphepha, okuvusa amashiya mayelana nokuthi ilungu elincane labasebenzi lalingathola kanjani lolu lwazi.
Kodwa-ke izikhulu zezokuvikela zaseMelika zitshele i-AP ukuthi udinga ukufinyelela okunjalo endimeni yakhe.
Ingabe izikhungo zezobunhloli zase-US kufanele ziguqule indlela eziphatha ngayo ulwazi olubucayi?
“Kuyathusa ukuthi lo muntu ukwazile ukuthola lolu hlobo lolwazi,” kusho uDan Lomas, uthisha wezokuphepha nezobunhloli eBrunel University, eLondon.
“Phakathi komphakathi wezobunhloli e-US, kunezinhlangano zezobunhloli ezihlukene ezingu-18. Kunamakhulu ezinkulungwane zabantu abangase bakwazi ukuthola imibhalo efana nalena. Kungumphumela walo mbono ukuthi ngemva kuka-9/1, uhulumeni waqala ukuphusha ngokuthi ulwazi oluningi ngangokunokwenzeka ukuze abahlaziyi baluhumushe. Uma ukhipha ulwazi kakhulu, maningi amathuba okuthi luputshuke ngenxa yabantu abaningi abalufinyelelayo, “utshele i-Euronews.
Amadokhumenti avele ekhoneni elimnyama lewebhu egxile kwezemidlalo kanye nengxoxo encane yangasese. ULomas ukholelwa ukuthi kuyaqondakala ukuthi iPentagon ayizange ikubone ukuvuza.
“Ziningi izindlela abantu abangase bavuze ngazo ulwazi ku-inthanethi. Ziningi izingosi zokuxoxa eziku-inthanethi, futhi ungazidalula bese uputshuza ulwazi… Lokhu kufana ncamashi nokufuna inaliti esitokisini sotshani,” echaza.
“Kodwa umnyombo wendaba inkinga yomuntu ophrinta lawa madokhumenti futhi awayise ekhaya ukuze awathumele ku-inthanethi. cabanga ukuthi kukhona nezinkinga ezingaba khona lapho mayelana nokuhlolwa kwabantu ngabanye, kodwa ikakhulukazi imayelana nokuphepha kwamadokhumenti nokuthi ubani okwaziyo ukuwafinyelela. kulokhu. Ngisola ukuthi sizoqala ukubona, uma kukhona, ukuqiniswa kwezinqubo zokuphatha amadokhumenti.”
Kodwa-ke, ochwepheshe be-cybersecurity bathi i-Discord isetshenziswe izigebengu nabaduni.
“Isizinda se-Discord sisiza abahlaseli ukuthi bafihle ukukhishwa kwedatha ngokwenza kubukeke njenganoma iyiphi enye ithrafikhi ezayo kunethiwekhi,” kusho umbiko ka-2021 Ithimba le-Cisco’s Talos cybersecurity.
Kodwa ukuqapha izingxoxo eziyimfihlo eziku-inthanethi nakho kungaphakamisa izinkinga mayelana nobumfihlo kanye nenkulumo ekhululekile. Izikhungo zokugcinwa komthetho azinalo ilungelo elingokomthetho lokuqapha inkundla yezingxoxo eziyimfihlo ngaphambi kwesikhathi.
“Uma beqala ukwenza lokho, khona-ke unokungqubuzana namalungelo omthethosisekelo. Unemibuzo ebucayi mayelana nenkululeko yomphakathi kanye nenkululeko yomuntu ngamunye e-US,” kusho u-Abishur Prakash, uchwepheshe we-geopolitics nobuchwepheshe engxoxweni ne-Euronews.
‘Isenzakalo esiyingqayizivele sokuvuza’
Ukuputshuka kobunhloli akubonakali kufana nezehlakalo zangaphambilini ezifana no-Edward Snowden ngo-2013.
Umbuzo omkhulu njengamanje: kungani lo oputshuzayo edalule le mibhalo? Isizathu asikacaci kanti nendlela okwenzeke ngayo ayijwayelekile neze, ngokusho kongoti.
“Izikhungo zezobunhloli e-US kufanele zibuze umbuzo: kungani abantu benza lokhu? Akukhona ngomsebenzi womphakathi. Kumayelana nokunye, “kusho u-Abishur Prakash.
“Lesi yisenzakalo esiyingqayizivele sokuputshuka. Sibona othile eputshuza ulwazi hhayi ngezinjongo zezombusazwe, hhayi izinjongo zokukhuluma, okubonakala ngesizathu esiyinqaba sokufuna ukwakha ubungane,” kukholwa uDan Lomas, umfundisi wezokuphepha nezobunhloli.
“Ubonakala engumuntu ofuna ukufinyelela kubantu ngabanye ukuze abahlabe umxhwele. Enye indlela yokwenza iwukwabelana ngolwazi lwase-US oluyimfihlo, oluyimfihlo olungenza abantu bacabange ukuthi lo muntu ubaluleke kakhulu kunalokho ayikho ngempela,” kusho.
Njengoba uphenyo lwenziwa, izikhulu zibheke ukuthi kungenzeka yini ukuthi imininingwane eyimfihlo ingasakazwa ku-inthanethi.