Izinzipho zokwenziwa, imali ye-crypto, i-spaghetti kanye nabathonya bezokuxhumana bafana ngani?
Bonke babhekiswe kumthelisi waseKenya ochungechungeni lweziphakamiso ezintsha okuhloswe ngazo ukugcwalisa isikhwama sikahulumeni kaMengameli uWilliam Ruto onenkinga yemali.
URuto ufuna ukulungisa umnotho onezikweleti kakhulu awuzuza kumanduleli wakhe u-Uhuru Kenyatta, owagila izimanga eboleka ukuze axhase ukuchitheka kwezimali kumaphrojekthi wengqalasizinda emba eqolo.
FUNDA FUTHI: IKenya neSomalia bavumelana ngokuvula kabusha umngcele ngezigaba
Yize ethembise ukwenza ngcono isimo sabantu baseKenya abadla imbuya ngothi ngesikhathi somkhankaso wokhetho lwangonyaka odlule, uRuto usethatha igxathu elingathandwa kwezombusazwe lokukhuphula intela.
Uhulumeni kaRuto wenze isabelomali sika-3.6-trillion ($26.2 billion) sesabelomali sika-2023/24 nezintela ezintsha ezihlongozwayo okulindeleke ukuthi zenze u-R289 billion.
Abamelene nabo baxwayise ngokuthi lezi zinyathelo zizoshaya amabhizinisi amancane enyongweni yomnotho kanye nemizi edonsa kanzima ukuze ikwazi ukuziphilisa ngenxa yokukhuphuka kwamanani entengo nobubha obujulile.
“Kuzophazamisa indlela esiziphilisa ngayo ngoba vele impilo inzima,” kusho uRebecca Nyalesa, 45, oseneminyaka engu-30 elungisa izinwele.
“Njalo uma uya esitolo ufica amanani enyukile. Kodwa imali esiyitholayo ayikhuphukanga. Impilo inzima kakhulu.”
Uthe isaluni yakhe yaseNairobi isivele inenkinga yokwehla kwamakhasimende kanti wesaba kakhulu ukuthi uzofika nezinhlelo zentela yazo zonke izinhlobo zemikhiqizo yobuhle okubalwa amawigi, izintshebe ezingelona iqiniso, izinkophe nezinzipho zomgunyathi.
FUNDA FUTHI: Kushone iphoyisa emibhikishweni yaseKenya
“Emuva emini, bengikwazi ukubopha abantu abayisithupha ngosuku, kodwa manje sekubili noma abathathu.”
Umama wezingane ezimbili uRose Achieng, 29, uthe ubejwayele ukulungisa izinwele zakhe kathathu noma kane ngenyanga kodwa manje sekukanye nje.
“Sibheke esigabeni lapho okufanele unqume ukuthi kufanele ulungise izinwele zakho noma uthenge ukudla.”
– Intaba yezikweletu –
Umnotho waseMpumalanga Afrika oguquguquka kakhulu uhlaselwe yisomiso sesifunda kanye nokuwa kwempi yase-Ukraine ethumele ukwehla kwamandla emali nokukhula kwe-GDP.
Ibhange elimaphakathi ngoMashi lanquma isibikezelo salo se-GDP ka-2023 safinyelela kumaphesenti angama-5.8, sahamba kancane kunangamaphesenti angama-6.1 ayebikezelwe ngaphambili.
IKenya iphinde yasebenza ngaphansi kwentaba yezikweletu ezingama- $ 70 billion, okuthungatha ama-ejensi akala izikweletu okuhlanganisa ne-Moody’s ethi ngesonto eledlule yehlise izinga lezikweletu zezwe laze laba indawo ewudoti.
FUNDA FUTHI: I-UN ixwayisa ngenhlekelele yezenhlalakahle eSomalia
URuto ugcizelela ukuthi wenza “izinqumo ezifanele” zokubuyisela umnotho kanye nezimali zikahulumeni esimweni lapho ebhekene nengcindezi yezinguquko ezivela kwi-International Monetary Fund (IMF).
“Abantu abaningi bathi awukwazi ukuzikhokhisa intela ekuchumeni futhi lokho kulungile, kodwa awukwazi ukuqongelela isikweletu ukuze uqole njengenketho,” etshela izintatheli ngeSonto.
“Asizikhokhisi ngokweqile.”
– ‘I-IMF playbook’ –
Usomnotho waseKenya uReginald Kadzutu utshele i-AFP ukuthi umthethosivivinywa wezezimali ubonakala sengathi uphuma “ebhukwini lokudlala le-IMF”.
“Uma ususondele ekukhokheleni izikweletu, futhi kungase kudingeke nixoxisane, kufanele ukhombise ukuthi unamandla anele okwenza imali futhi okuwukuphela kwendlela wukukhokhisa intela noma yini enesibalo kuso.”
Enye yezinhlinzeko eziyimpikiswano kakhulu ukudonswa kwamaphesenti amathathu emiholweni yabo bonke abantu baseKenya abakhokha intela ukuze kuxhaswe uhlelo lwezindlu ezingabizi kakhulu.
Phakathi kokudla, izinhlanzi ezivela kwamanye amazwe, isinkwa sikashukela okhiqizwa kuleli, ijusi eyimpuphu kanye ne-pasta ekhiqizwa kuleli kuzoheha intela entsha yentela.
FUNDA FUTHI: I-UN igxeka ukwanda kokuhlaselwa kwabantu okubulalayo eSomalia
Uhulumeni futhi uhlela ukuphinda kabili intela ye-value-added emikhiqizweni eminingi kaphethiloli iye kumaphesenti ayi-16.
Amanani entengo kaphethiloli asevele eqa kuleli sonto ngamaphesenti afinyelela kwayisishiyagalolunye ngemva kokuba uhulumeni elahle uxhaso lukaphalafini nodizili.
Ezinye iziphakamiso zihlanganisa intela yamaphesenti amathathu ekudlulisweni kwezimpahla zedijithali ezifana nezimali ze-crypto kanye nokwenyuka kwentela yokugembula cishe kumaphesenti angu-20 yenani elibhejwayo.
Abagqugquzeli benkundla yezokuxhumana nabahlinzeki bokuqukethwe nabo nabo abakagcinwa, futhi imali yabo ezuziwe ibheke intela engamaphesenti angu-15.
– ‘I-Tsunami yezintela’ –
Umakadebona womholi weqembu eliphikisayo uRaila Odinga usabisa ngokubiza abantu baseKenya ukuthi babuyele emigwaqweni mayelana nalokho akubize ngokuthi “i-tsunami yentela”.
Ekuqaleni kwalonyaka, uke wahola imibhikisho emelene nohulumeni ngezinye izikhathi ephikisana nezindleko zokuphila, ethi wantshontshelwa ukunqoba kukhetho lwangonyaka odlule.
“Ngeke sibe nenye indlela ngaphandle kokuthi sihlanganise zonke izinhlaka zezenhlalakahle sithathe zonke izinyathelo ezidingekayo ukuze kunqandwe lesi sihlava nomthwalo,” kusho u-Odinga.
Kuke kwaba nokuqagela ngokuzwana phakathi kukaRuto nembangi yakhe enkulu ngemuva kokuthi laba balisa ababili bebonakale bendawonye emicimbini emithathu ngempelasonto.
Kepha u-Odinga ukuchithile ukukhuluma nganoma yikuphi “ukuxhawula” nomongameli, ebhekise kumfelandawonye ongalindelekile awenza nowandulela uRuto uKenyatta ngo-2018 owashintsha isimo sezepolitiki.
Umphakathi unesikhathi kuze kube umhla zingama-20 kuNhlaba (May) ukuthi uphawule ngomthethosivivinywa wezezimali ngaphambi kokuthi kukhulunywe ngawo ngabashayamthetho. Uma iphasiswa, izodinga imvume kamongameli ukuze ibe umthetho.
Kumuntu oneminyaka engu-52 ubudala ohambisa incwadi yesithuthuthu uJosiah Burudi, uRuto usesihoxisile isithembiso sakhe sokuthuthukisa izimpilo zabantu baseKenya abavamile noma ababizwa ngokuthi “amahustles”.
“Kufana nokuthi siyagitshelwa. Impilo iba yimbi kakhulu.”