Ngemuva kokukhishwa kwezibalo zakamuva zokuntuleka kwemisebenzi ngesonto eledlule, sekubaluleke kakhulu kunakuqala ukutshala imali ezimbonini ezidala amathuba omsebenzi ukuze kunqandwe ukuntuleka kwemisebenzi.
NgokweStatistic SA, isibalo sabantu abaqashiwe sinyuke ngo-258 000 safinyelela ku-16.2 million ngekota yokuqala uma kuqhathaniswa nekota yesine ka-2022. Isibalo sabantu abangasebenzi sehle ngo-179 000 saya ku-7.9 million ngekota efanayo, kanti isibalo sabangasebenzi abantu abebengasebenzi kwezomnotho ngenxa yezizathu ngaphandle kokudikibala behle ngo-209 000 baya ku-13.2 million.
Isibalo sabantu abafuna umsebenzi abadangele sehle ngo-87 000 ekoteni yokuqala ka-2023 uma kuqhathaniswa nekota yesine ka-2022, okuholele ekwehleni okuphelele kwabantu abayizi-296 000 kubantu abangasebenzi kwezomnotho. Lezi zinguquko ekuqashweni nasekuntulekeni kwemisebenzi ziholele ekwenyukeni kwezinga elisemthethweni labangasebenzi.
Kubantu abayizi-170 000 abaqashwe, abayizi-157 000 bathola imisebenzi emkhakheni wezezimali, umkhakha okubuye kube yiwona odinga kakhulu abasebenzi abanamakhono edijithali ocwaningweni lwakamuva lwemakethe yezemisebenzi.
“Amakhono edijithali ahlukanisa abampofu nabangenakho eNingizimu Afrika futhi sekuyisikhathi sokuthi ukufinyelela okulinganayo kwaleli khono elibalulekile njengengxenye yemfundo kugcizelelwe ezinhlelweni zokungenelela kwezomnotho eziphuthumayo,” u-Onyi Nwaneri, oyi-CEO ye-Afrika Tikkun Services (ATS) uyaxwayisa.
Ukwehla kancane kwezinga lokuqashwa kwaseNingizimu Afrika ngesonto eledlule kungaba wubufakazi bokuthi ukuthuthukiswa kwamakhono edijithali kanye nokulungisa isimo sokusebenza esishintshayo ngemuva kwenkathi yobhubhane lwe-Covid-19.
FUNDA FUTHI: Ukuntuleka kwemisebenzi kuyanda, cishe izigidi ezi-5 zentsha engasebenzi
Ukungena kabusha emakethe yemisebenzi ngamakhono
“Izigidi zabantu baseNingizimu Afrika abanamakhono nabangenawo amakhono, okuhlanganisa abondli kanye nentsha baphinde bangena emakethe yezemisebenzi kule minyaka emithathu edlule kuphela labo abanamakhono adingekayo abakwaziyo ukubuyela emsebenzini,” usho kanje.
Ngakho-ke, i-ATS, ingxenye ye-Afrika Tikkun egxile ekuqasheni, ekuqeqesheni, ekufakweni nasekushintsheni kwezinkampani, icela amabhizinisi kanye nohulumeni ukuthi batshale izimali ezimbonini ezidala amathuba emisebenzi ngokuhlinzeka ngamakhono abasebenzi abawadingayo ukuze bangene futhi basimamise indawo yabo kwezabasebenzi kanye ne izinsiza ezidingwa osomabhizinisi abancane ukuze baziqashe futhi bathuthukise amakhono abo.
UNwaneri uthi imininingwane yakamuva yokuntuleka kwemisebenzi iphinde iveze ukuthi isikhathi semisebenzi yamakhono aphansi eyenza ingxenye enkulu yabasebenzi baseNingizimu Afrika sisemaphethelweni. “Izimboni ezilahle imisebenzi eminingi ngenxa yemiphumela yezomnotho yobhubhane lwe-Covid-19 yilezo ezaziwayo ngokuhlinzeka ngemisebenzi kubantu abanamakhono aphansi eNingizimu Afrika futhi ngaleyo ndlela abantu abasengozini enkulu.”
Uthi uhulumeni kumele athathe isinyathelo ukusindisa isisekelo sentela esingazinzile. “Ngenxa yokulahleka kwemisebenzi okubanzi, amabhizinisi kumele avuselele indlela yawo yokusebenza ngemuva kobhubhane ukuze ancintisane emhlabeni wonke, kuyilapho imiphakathi idonsa kanzima ngenxa yokuntuleka kwemisebenzi nobubha.
“Umzamo omkhulu nongamabomu wokuhlobanisa ukuthuthukiswa kwamakhono entsha ne-4IR (4IR) iyisixazululo sazo zontathu lezi zinselelo ezinkulu,” kusho uNwaneri.
Enkulumeni yakhe yesizwe (i-Sona) ekuqaleni kwalo nyaka, uMengameli Cyril Ramaphosa uthe uhulumeni uzibophezele ukutshala ezinhlelweni ezikhuthaza amabhizinisi ukuthi athathe lo msebenzi.
FUNDA FUTHI: Ukudala amathuba emisebenzi kubantu abasha manje okubaluleke kakhulu kunangaphambili
Ubambiswano lunganqanda ukuntuleka kwemisebenzi
Njengoba uRamaphosa esho enkulumeni edlule, uhulumeni akawadali amathuba omsebenzi, amabhizinisi ayawadala. Ubambiswano phakathi kukahulumeni, izimboni kanye nomkhakha we-NGO kuzoqinisekisa ukuthi amandla aphelele emakethe yezabasebenzi eNingizimu Afrika ayasetshenziswa ukufukula umnotho, usho kanje.
Ngonyaka odlule, abanye ohulumeni, okuhlanganisa nowase-Australia, bamemezela izinxephezelo ngendlela yokunciphisa intela kosomabhizinisi abancane abatshala imali kwezobuchwepheshe namakhono futhi yilokhu abantu baseNingizimu Afrika abakudingayo. “Kumele sithulule izinsiza zethu ezindaweni ezinenzuzo ephezulu kakhulu futhi okwamanje lokhu kufaka phakathi umnotho wedijithali, ezokukhiqiza kanye nezolimo.”
Nakuba iphakathi kwezindleko ezinkulu kakhulu zezimali zikahulumeni waseNingizimu Afrika ezivela kubakhokhintela, u-Eskom wehlulekile ukuhlinzeka ugesi othembekile odingwa yizwe ukuze amabhizinisi akhule kanye nokuthuthukiswa kwemfundo nokuthuthukiswa kwamakhono ukuze asebenze futhi athuthuke ngendlela efanele.
“Ngakho-ke, izinkampani ezizimele kumele zihole emkhankasweni wokuthola ugesi ngokulinganayo. Ukucinywa kukagesi kuwusongo oluyingozi ezimpilweni zezigidi zabantu ezweni elithembele ezinsizeni zomphakathi ukuze zisebenze.”