URamaphosa ulahlekelwa ukwethenjwa kwebhizinisi laseNingizimu Afrika ngokungenzi kahle kwenqubomgomo

  • UMengameli uCyril Ramaphosa uselahlekelwe ukwethenjwa kwezamabhizinisi efuna ukuphuthuma kuhulumeni ekubhekaneni nenkinga kagesi, ubugebengu kanye nenkohlakalo.
  • Ukungaziphathi kahle kwenqubomgomo yangaphandle mayelana nokuma kwe-SA mayelana nokuhlasela kweRussia e-Ukraine nakho kubeka ubudlelwano bezohwebo engcupheni, kusho amaqembu aphikisayo.
  • Abatshalizimali bakwamanye amazwe badayise isamba sika-$10.5 billion wamabhondi kahulumeni waseNingizimu Afrika kulo nyaka, kusho imininingwane yoMnyango Wezezimali Kazwelonke.
  • Ukuze uthole izindaba eziningi zezimali, vakashela ku- News24 Business ikhasi lokuqala.

UMengameli waseNingizimu Afrika uCyril Ramaphosa uselahlekelwe ukwethenjwa yisifunda esibalulekile.

Ngemuva kweminyaka emihlanu eqalise igagasi lethemba lebhizinisi lokuthi uzovuselela umnotho okhungethwe inkohlakalo yezimboni ngaphansi kukamanduleli wakhe, abaphathi baphelelwa isineke ngalo mholi oneminyaka engama-70.

Ukuntenga komnotho okudalwe ukunqamuka kukagesi nsuku zonke, ubugebengu obudlangile, ukuwohloka kwengqalasizinda kanye nokungahambi kahle kwenqubomgomo yezangaphandle kuholela abatshalizimali ekuphumeni, njengoba irandi lisondela ngokushesha libe yirekhodi eliphansi lama-20 idola ngalinye.

Ukukhula kokungezwani kosomabhizinisi nokuphatha kukaRamaphosa bekulindeleke ukuthi kube yindaba enkulu ezingxoxweni phakathi kwePhini lakhe, uMnuz Paul Mashatile, nezikhulu zenkampani ngoLwesihlanu kusihlwa.

Isimo sokungena emhlanganweni sifinyezwe yisikhulu esiphezulu se-Investec Group uFani Titi.

“Asiyi ndawo ngokushesha,” esho engxoxweni ngoLwesine. “Uhulumeni akahlelekile. Akahlelekile neze.”

FUNDA | UMasondo eNew York: INingizimu Afrika ayiyivuni iRussia

Osomabhizinisi bazwakalise ukukhathazeka ngezinto ezithinta amalungu abo ezingxoxweni zabo noMashatile, kusho ihhovisi likaMengameli esitatimendeni ngemuva komhlangano wangoLwesihlanu ebusuku.

“Banxuse uhulumeni ukuthi asebenze ngokukhulu ukuphuthuma ekubhekaneni nenkinga kagesi, ubugebengu nenkohlakalo, kanye nokucutshungulwa kwezicelo eziphathelene nezibopho zomthetho ezithikameza amandla abo okuqhuba ibhizinisi ngempumelelo,” kusho isitatimende.

Ukulahla amabhondi

Abatshalizimali bakwamanye amazwe badayise isamba sika-$10.5 billion (~R204 billion) wamabhondi kahulumeni waseNingizimu Afrika kulo nyaka, okwengeza ku-$15.9 billion (~R309 billion) wensalela yokuthengiswa ngonyaka odlule. Abantu okungezona izakhamuzi babambe amabhondi kahulumeni angama-26% kuphela ekupheleni kuka-April, ehle esuka ku-43% ngoNdasa wezi-2018, okuyinyanga ngemva kokungena kukaRamaphosa ehhovisi, kubonisa imininingwane yoMnyango Wezezimali Kazwelonke.

Khonamanjalo, izindleko zikahulumeni zokuboleka zenyukile. Isivuno esijwayelekile seminyaka eyi-10 sikhuphuke safinyelela eminyakeni emithathu ephezulu yama-12.18% ngoLwesihlanu, uma kuqhathaniswa namaphesenti angaba ngu-9.05 ngoFebhuwari 2018 ngesikhathi uRamaphosa ethatha izintambo.

Irandi lilahlekelwe ngama-39% yenani lalo phakathi nalesi sikhathi, ukusebenza kabi kakhulu phakathi kwezimali ezinkulu ezimakethe ezisafufusa ngemva kwe-lira yaseTurkey ne-peso yase-Argentina. Abadayisi bezinketho banikeza ithuba elingama-85% ekwenzeni irandi libe ngaphansi kwama-20 idola ngalinye kulo nyaka.

FUNDA | IRandi lisondele ekurekhodeni eliphansi phakathi kwenkinga yamandla, amandla edola

Amaqembu aphikisayo asola uRamaphosa ngenani elikhulu:

Wengamela isikhulu esidumele esihlanganisa ongqongqoshe abambalwa asebebonakale benganangqondo noma benenkohlakalo, kodwa abagcinwe ngenxa yethonya labo lezombusazwe; ubonisana ngokungapheli ngezinqubomgomo, eziningi zazo ezidukile noma ezingakaze zisetshenziswe, futhi ehluleka ukuthatha isinyathelo esiwujuqu; futhi ubeke ubudlelwano bezohwebo beNingizimu Afrika ne-US kanye ne-European Union engcupheni ngokwakha ubudlelwano obuseduze neRussia kanye nokwenqaba ukugxeka ukuhlasela kwayo e-Ukraine.

“URamaphosa akathathwa njengomholi omuhle ezimakethe zezimali ukuya phambili,” kusho uMatt Gertken, oyisikhulu se-geopolitical strategist kwaBCA Research. “Usekhulile futhi uhlushwa amahlazo, wehlulekile ukwenza izinguquko ezibalulekile kwezomnotho, wehlulekile ukulungisa uqhekeko” eqenjini elibusayo futhi manje ukuthembeka kwakhe kuzokwehla ngenxa yenqubomgomo yakhe yezangaphandle, esho.

Ezinkulumeni ezilandelanayo kanye nezincwadi zezindaba, umongameli uvumile ubukhulu bezinselelo izwe elibhekene nazo, ngesikhathi egqamisa imizamo yokuphatha yakhe yokubhekana nenkohlakalo nokudonsa abatshalizimali bakwamanye amazwe.

“Kunokwethembana okuqhubekayo phakathi kukahulumeni, amabhizinisi nabasebenzi,” kusho uRamaphosa engxoxweni ebisePaarl, ngaseCape Town, ngoLwesihlanu. “Sihlale sibonisana futhi siyazi sonke ukuthi izinselelo leli lizwe elibhekene nazo azikwazi ukuxazululeka ngokuthi umuntu ngamunye azibambele yena yedwa.

Isikhulu esiphezulu sakwaMTN Group uRalph Mupita kanye noSihlalo weNedbank Group uDaniel Mminele bobabili baxwayise ngokuthi iNingizimu Afrika isengcupheni yokuba izwe elingaphumeleli ngaphandle uma izinkinga zayo zingaxazululwa. Yize iningi labaphathi likucacisile ukuthi lifuna uRamaphosa ahambe, leyo nketho iya ngokuya idingidwa emibuthanweni yezamabhizinisi.

Omunye oyi-CEO omemezele ukuthi akasamethembi umongameli nguMagda Wierzycka, ophethe umphathi wezimpahla uSygnia.

“Ngangingazi ukuthi ngangizokwenza iphutha kangakanani” ekusekeleni uRamaphosa ngesikhathi ethatha izintambo njengomengameli, esho kuTwitter. Esikhundleni sokuzama ukuguqula izwe, uhulumeni ukhombise ukunganaki, ipolitiki yokusekela iqhubekile, futhi akuzange kube khona “ushintsho kubo bonke abantu baseNingizimu Afrika,” kusho yena.

Ukunganeliseki ngokusebenza kukahulumeni kudlulela nangale kwamabhodi ezinkampani. Bangaphezu kuka-80% kwabangu-1 517 abaphendulile ocwaningweni olwenziwa ngoMashi yinhlangano iSocial Research Foundation bathe izwe lihamba ngendlela engafanele.

Ukunganeliseki kubonakale emibhikishweni eminingi enodlame, embi kakhulu eyaqubuka ngoJulayi 2021, lapho kushona abantu abangama-354 futhi izinkulungwane zamabhizinisi ziphangwa futhi zacekelwa phansi.

UMandela esikhundleni

Ukulindela ukuthi uRamaphosa ubengumuntu ofanele ukuhola izwe kudalwa wudumo lwakhe lwezepolitiki.

Waqeqeshelwa ukuba ngummeli, wasungula i-National Union of Mineworkers futhi wabamba iqhaza elikhulu ekuxoxisaneni ngokupheliswa kobandlululo nokubhala umthethosisekelo wokuqala wentando yeningi wezwe. Emuva kokwehlulwa uThabo Mbeki emqhudelwaneni wokuthatha izintambo kuNelson Mandela njengomengameli, wangena kwezamabhizinisi waqongelela izigidi zamarandi okwamenza waba ngomunye wabantu abamnyama baseNingizimu Afrika abacebe kakhulu.

URamaphosa uphinde wangena kwezombusazwe ngo-2012 ngesikhathi eqokwa njengephini likamengameli we-African National Congress futhi wathola isikhundla esiphezulu seqembu eminyakeni emihlanu kamuva.

Uqokwe njengomengameli wezwe ngemuva kokuthi i-ANC iphoqe uMnuz Jacob Zuma ukuthi ehle esikhundleni ngemuva kweminyaka eyisishiyagalolunye ephethe izinxushunxushu, nalapho izikhungo zombuso ezibalulekile zagetshengwa kanti uhulumeni ulinganisela ukuthi kwantshontshwa u-R500 billion wemali yabakhokhi bentela.

FUNDA | UHLAZIYO | Iqiniso kanye nesimo sezulu esibanda njengoba u-Eskom enza isibikezelo sakamuva esingesihle

Yize uRamaphosa esethuthuke ekwakhiweni kabusha kwezikhungo ezigcina umthetho kanye nokuqoqwa kwentela, ubhubhane lwe-coronavirus luphazamise imizamo yakhe yokwakha kabusha umnotho osuvele untenga. Uphinde wehlulekile wunjiniyela ekuguquleni ugesi kwa-Eskom, okuyinkampani yombuso ehlinzeka ngogesi ongaphezu kuka-90% esizweni, osekubangele ukuthi izwe licimeke kusukela ngo-2008.

Yize uRamaphosa kufanele angenele ukhetho lukaMengameli we-ANC okhethweni lwangonyaka ozayo ngemuva kokuwina ihlandla lesibili njengomholi walo ngoDisemba, uveze ngaphandle kweminyango evalekile ukuthi uzimisele ngokusishiya isikhundla sakhe uma ngabe ubuholi obuphezulu beqembu befuna aphume, ngokusho kwabantu abathathu. ujwayelene nezingxoxo zayo zangaphakathi futhi ukhulume ngombandela wokudalulwa igama ngoba abagunyaziwe ukuphawula.

Ukuvota okuningana kwemibono kukhomba ukuthi i-ANC isengcupheni yokulahlekelwa iningi layo, kodwa noma kunjalo kungenzeka igcine ukwesekwa okwanele ukuze ihlanganise umfelandawonye ukuze igcine amandla.

“Ngisehlandleni lami lesibili njengomengameli we-ANC futhi ngizophinde ngibe umengameli wezwe ngemuva kokhetho oluzayo oluzonqoba i-ANC,” kusho uRamaphosa ngesikhathi ebuzwa ukuthi uzimisele yini ukuqhubeka nesikhundla sakhe.

FUNDA | Khaya Sithole | Izikhali ukuya eRussia: Izingozi ze-megaphone diplomacy

Uma uRamaphosa ephuma kusenesikhathi, isekela lakhe uMashatile lizobe lisethubeni lokungena esikhundleni sakhe. UMashatile uzibize njengomholi onenqumo ukwedlula lowo osesikhundleni ozokwenza okwengeziwe ukukhulisa umnotho nokutshalwa kwezimali, kodwa osomabhizinisi abakaqiniseki ukuthi nguyena ozoba ngumuntu ofanele esikhundleni, ngokusho kwezikhulu ezimbili ezinqabile ikhonjiwe.

UMashatile akakhankaseli ukuxosha uRamaphosa futhi usazoqhubeka nokumeseka kodwa uma kwenzeka umengameli ephuma uzimisele ngokungena ebhodweni, kusho ababili abesondelene nabo, nabo abangadalulwanga amagama.

“INingizimu Afrika ayibadingi ososayensi be-rocket,” kusho uTiti. “Sidinga ukuthi abaholi bathathe izinqumo ezilula ngokuyisa izinto phambili.”