CNN
–
Izikhukhula ezibulalayo esezigubuzele isifunda sase-Italy esisenyakatho ka-Emilia Romagna, obulale okungenani abantu abangu-14, kungolunye uphawu lwenkinga yesimo sezulu esheshayo, ngokusho kwabacwaningi.
Lezi zikhukhula ziza ngemuva kweminyaka yesomiso esibi seminyaka kulesi sifunda, esihlanganise inhlabathi, esinciphisa amandla okuvimba imvula.
“Amazinga okushisa akhuphukayo aqinisa iziqephu zesomiso, omise inhlabathi futhi ashintshe ukungena kwawo ngezindlela ezahlukene,” kusho uMauro Rossi, umcwaningi we-Research Institute for Geo-Hydrological Protection, eyingxenye ye-Italian National Research Council, ngoLwesithathu. nge press release.

Amanzi amaningi awela ngesikhathi esifushane akhuphula ukugeleza, kusho uRossi, okubangela ukuthi amanzi adlulele ebheke emifuleni, aphendule “ngokuchichima, ukubhoboza nokushintsha imifula.”
Ingaphezu kuka-20 imifula esifundeni esibhodloze usebe, nokudale ukuthi kube nokubihlika komhlaba okungu-280, kusho uMnyango Wezokuvikela ngoLwesine.
Kwabashonile kukhona ikhehla elineminyaka engu-84 ubudala, isidumbu salo esitholwe odakeni egcekeni lomuzi walo edolobheni laseFaenza. Empumalanga, edolobhaneni laseRonta di Cesena, umbhangqwana oshadile nawo washona.
Abantu abangafika ku-20,000 baphoqeleke ukuba bashiye amakhaya abo futhi abaningi abangaba ngu-27,000 bashiywe bengenawo amandla, ngokusho kuka-Enel, umkhiqizi wase-Italy wamazwe ngamazwe kanye nomsabalalisi kagesi negesi.

Izikhukhula ziphinde zacekela phansi amapulazi.
Ngokusho kukaColdiretti, inhlangano yabalimi, amapulazi angaphezu kuka-5,000 abengaphansi kwamanzi e-Emilia Romagna, okuhlanganisa indawo eyaziwa ngokuthi “Isigodi Sezithelo,” kanye namasimu ommbila nokusanhlamvu.
Izindlu ezibamba ukushisa kanye nezitebele nazo zigcwele amanzi, nemibiko yezilwane eziminzile, kusho uColdiretti ngoLwesine esimemezelweni sabezindaba.
UStefano Bonaccini, umongameli we-Emilia Romagna, uchaze izinga lembubhiso “njengokuzamazama komhlaba okusha,” ezinsukwini ezimbalwa ngaphambi kokugubha usuku lokuzamazama komhlaba okwenzeka ngo-2012, kwashona abantu abangu-28.
“Sesakhe kabusha cishe yonke into, kodwa namuhla sibhekene nokunye ukuzamazama komhlaba,” kusho uBonaccini esithangamini nabezindaba ngoLwesine.
“Kumele sibe namandla,” esho, wengeza ngokuthi uhulumeni udinga ukusebenzisa “izinyathelo eziphuthumayo nezingajwayelekile.”

Imisebenzi yokusiza iyaqhubeka, njengoba kutshalwe izicishamlilo eziyi-1,097 esifundeni, ngokusho kweziphathimandla.
Abanye abezemvelo base-Italy bagxeke uhulumeni ngokungalungeli.
Inkinga yesimo sezulu “ithinta izindawo ezinezigigaba ezimbi kakhulu ezikhulayo, ezibeka engcupheni izimpilo zabantu, kanye nomthelela emvelweni nasemnothweni. Futhi i-Italy iphinde yafakazela ukuthi ayizilungiselele, ”kusho inhlangano yezemvelo yase-Italy iLeambiente ngoLwesine esimemezelweni sabezindaba.
Nakuba kuseduze kakhulu ukwazi ngokuqinisekile ukuthi ukuguquka kwesimo sezulu kwaba nendima engakanani kulezi zikhukhula, ososayensi bathi, njengoba amazinga okungcola okushisisa amaplanethi ekhula, umhlaba ungalindela isimo sezulu esibi kakhulu esivamile nesibi kakhulu.
I-Italy isengozini enkulu yokuguquka kwesimo sezulu ngenxa yendawo yayo, okuyibeka engcupheni enkulu yokudilika komhlaba, futhi ngenxa yokuthi izungezwe ukufudumala koLwandle LwaseMedithera, okwandisa ithuba leziphepho ezinamandla.
UFederico Spadini, umkhulumeli womkhankaso wesimo sezulu waseGreenpeace Italy, uthe izimo zezulu ezimbi kakhulu “ziba yingozi uma singazixazululi ngokushesha izimbangela zesimo sezulu.”
“Asibhekene neziqephu ezilula zesimo sezulu esibi, kodwa izinhlekelele zangempela ezibhebhezelwa ukufudumala kwembulunga yonke ezinabenzi bokubi abacacile. Ukuqhubeka nokukhipha nokushisa igesi nowoyela kuyicala elizobhebhethekisa isimo esiphuthumayo sezulu, ngokulahleka kwemiphefumulo, ukucekelwa phansi kwemvelo kanye nomthelela omubi kwezomnotho nezenhlalo,” kwengeza uSpadini.