KUREKHODI | I-East Africa ‘idla isidlo sasekuseni’ njengoba abaphathi be-CEO bakuthola kunzima ukudayisa i-SA

Inhloko ye-BLSA uBusi Mavuso kanye noMhleli Webhizinisi wakwaNews24 uHelena Wasserman bexoxa emcimbini weNews24 othi On the Record.

Inhloko ye-BLSA uBusi Mavuso kanye noMhleli Webhizinisi wakwaNews24 uHelena Wasserman bexoxa emcimbini weNews24 othi On the Record.

  • Kuya kuba nzima kakhulu ukuthi izikhulu eziphezulu zaseNingizimu Afrika zenze izizathu ezizwakalayo zokutshala imali, kusho inhloko ye-BLSA.
  • UBusisiwe Mavuso utshele iNews24 i-On the Record ukuthi abatshalizimali sebekhathele ukulinda i-SA ukuthi ifike kahle kanti i-East Africa “idla isidlo sasekuseni saseNingizimu Afrika”.
  • Isikhulu sakwaNedbank sithi kumele izwe libonge osomabhizinisi basemalokishini abaphumelelayo yize uhulumeni enganakile.
  • Ukuze uthole izindaba eziningi zezimali, vakashela ku- News24 Business ikhasi lokuqala.

INingizimu Afrika isengcupheni yokuwa enkingeni yabatshalizimali bakwamanye amazwe asebekhathele ukulinda i-SA ukuthi iveze amandla ayo kwezamabhizinisi, ngokusho kukaBusisiwe Mavuso, oyi-CEO yeBusiness Leadership South Africa (BLSA).

“Umbono ngezizwe zomhlaba ukuthi iNingizimu Afrika ihlezi inobuthakathaka obuningi,” kusho uMavuso ekhuluma nengxoxo yezamabhizinisi emcimbini weNews24 i-On The Record eKapa.

Abatshalizimali bomhlaba babezazi kahle izinkinga ezikhungethe isimo sebhizinisi lezwe, kusukela ekucishweni kukagesi kanye nokuntuleka kwemisebenzi kuya ekufakweni ohlwini olumpunga kanye namazinga aphezulu obugebengu.

Nakuba esikhathini esidlule ama-CEO endawo ayekwazi ukukhuluma ngamathemba ezwe esikhathi esizayo, lezi zimpikiswano zaziba nzima ukuziveza.

“Abaphathi abakhulu bathi sekuya ngokuba nzima ukudayisa iNingizimu Afrika ngokweqiniso,” kusho uMavuso etshela ithimba, elihlelwe ngumhleli weNews24 Business, uHelena Wassermann.

“Ngikhathazekile ngokuthi impendulo eyicela kubanikazi bezimali ayisenathi ‘linda-futhi-ubone’. Manje bathi ‘okulandelayo – asivule ikhasi siqhubeke.’

UMavuso uthe kunomkhuba ocacile wokuthi abatshalizimali bakhetha iMpumalanga Afrika kuneNingizimu Afrika ukuthi bayisebenzise njengesango lokungena ezwenikazi lase-Afrika.

I-East Africa idla isidlo sasekuseni saseNingizimu Afrika futhi sibaphakela ngoqwembe olusiliva.

Yini okufanele yenziwe?

Inhloko ye-BLSA ixwayise izinkampani ezizimele ukuthi zilwe nokucabanga ukuthi zingathatha umsebenzi kahulumeni.

“Izinkampani ezizimele ziyangenelela ngoba kufanele,” usho kanje. “Kuyindlela yokufinyelela esiphethweni. Ngeke kube isiphetho ngokwako.”

Ukulungisa isimo sokutshalwa kwezimali kwezwe, uthe, kudinga ukuthuthukiswa kwezisebenzi zikahulumeni zaseNingizimu Afrika.

“Ukwenza ipolitiki kubasebenzi bakahulumeni kube yiphutha elikhulu,” esho, wengeza ngokuthi umgomo wokutshalwa kwabasebenzi ube yinhlekelele.

“Isinqumo esibaluleke kakhulu kunoma yisiphi isimo esisebenzayo ngumqondisi waso,” wengeza.

Naphezu kwesandla esifile sombuso, abahlanganyeli bavumelana ukuthi asekhona amathuba okutshala imali amnandi uma umuntu ebhekisisa kahle.

UCiko Thomas, oyiGroup Managing Executive for Retail and Business Banking kwaNedbank, uthe umoya wosomabhizinisi ubonakala ngokusobala emalokishini amakhulu angu-20 aseNingizimu Afrika enza imali elinganiselwa ku-R600 billion ebhizinisini ngonyaka.

Uthe osomabhizinisi abancane badlula kuhulumeni “benza isu” lokudayisa ngayo yonke into kusukela ngemifino negilosa kuya kwezinsimbi zezimoto.

“Njengomuntu osomabhizinisi, kufanele ngime isibindi kulokho.”

Osomabhizinisi basemalokishini bangakhula futhi basheshe bakhule uma kuphela umbuso ungabanikeza iziqinisekiso ezithile zokuphepha, esho.

“Naphezu kobumnyama, abantu baseNingizimu Afrika abajwayelekile bayaqhubeka nempilo yabo,” usho kanje.