- INingizimu Afrika izodinga igesi esikhathini esimaphakathi njengoba izinto ezivuselelwayo zengezwa kugridi, kusho uCrispian Olver.
- Kunokukhathazeka ngezindleko nenkohlakalo ehambisana nezinkontileka zeminyaka engu-20.
- Ukuntuleka kokuhambisana ekushintsheni kwamandla ngendlela efanele kungase futhi kunciphise ikhono lezwe lokuvikela izimali zesikhathi esizayo zesimo sezulu, kuxwayisa u-Olver.
- Ukuze uthole izindaba nokuhlaziywa kwesimo sezulu, vakashela ku News24 Climate Ikusasa.
Yize izwe lingase lisebenzise imikhumbi ephehla amandla ukuhlinzeka ngogesi ukubhekana nenkinga kagesi ngokushesha, kunokukhathazeka ngezindleko kanye nenkohlakalo engenzeka ehambisana nezinkontileka zeminyaka engu-20, kusho uCrispian Olver.
U-Olver, ongumqondisi omkhulu we-Presidential Climate Commission (PCC), ukhulume yedwa engqungqutheleni ye-Daily Maverick yosuku lonke emayelana nokuguquguquka kwesimo sezulu kanye nezindaba zemvelo, ngoLwesihlanu.
U-Olver ubephendula umbuzo mayelana nokuphusha kukahulumeni imikhumbi ephehla amandla kagesi entantayo njengendlela yokunciphisa ukucishwa kukagesi, okube nomthelela omubi emnothweni.
Mengameli Cyril Ramaphosa muva nje utshele iPhalamende ukuthi izwe lidinga amandla aphuthumayo, njengalawo avela emikhunjini ephehla amandla, amanye amazwe ase-Afrika aphendukele kuwo.
Ungqongqoshe kagesi uKgosientsho Ramokgopa naye uthe uhulumeni uvulele imikhumbi ephehla amandla kodwa ngokwesikhashana – cishe phakathi kweminyaka emithathu kuya kwemihlanu. Uphinde watshela ingqungquthela yezamandla ukuthi kuzoba nemikhumbi esebenza ngogesi “okungagwemeki” eNingizimu Afrika.
UNgqongqoshe Wezimbiwa Namandla uGwede Mantashe naye usephumele obala weseka imikhumbi esebenza ngogesi wathi kube “imisindo yakamuva” yenkampani yaseTurkey iKarpowership eyamukelwa njengomthombo wokubhekana nokucishwa kukagesi.
I-Karpowership ngo-2020 yaqokwa njengenkampani encanyelwayo yokuthengwa kwezimpahla eziphuthumayo ezweni kodwa yabhekana nokugxekwa ngenxa yezindleko (ezilinganiselwa enyakatho yezigidigidi ezingama-R200) eyayizozifaka kuleli ngenkontileka yeminyaka engu-20.
U-Olver naye uveze lokhu kukhathazeka ngoLwesihlanu.
“Umbono wokungena ohlelweni lweminyaka eyi-10-20 … ngicabanga ukuthi awucatshangwa kahle,” kusho u-Olver, enezela:
Okusobala ukuthi sonke siyasikhathaza wukuthi lesi sivumelwano sentengo singaphezu kwalokhu obekufanele sibekwe ngaso, futhi sikhathazekile ngenkohlakalo.
U-Olver uthe akaphikisani nemikhumbi yamandla njengobuchwepheshe, futhi bangase babe neqhaza abalibambile ekubhekaneni nenkinga yamandla njengesinyathelo esiphuthumayo “semibhangqwana” yeminyaka.
U-Olver uthe umbono wakhe uthi iNingizimu Afrika iyayidinga igesi esikhathini esimaphakathi njengoba izwe linyusa izinga elivuselelwayo. Ngokufanelekile, ukugcinwa kwebhethri kungahambisana nezinto ezivuselelekayo, kodwa kuze kube yilapho sikusebenzisa lokhu, kungase kudingeke sithembele ezitshalweni eziphakeme njengamandla aphehlwa ngegesi ukuze kuhlangatshezwane nesidingo samandla okwamanje.
I-PCC ihlela ukuncoma ukuthi izwe lifake phakathi kuka-50GW no-60GW wezinto ezivuselelekayo ezizokwengezwa ekuxubeni kwamandla kagesi ezweni ngo-2030, kanye ne-3GW kuya ku-5GW yegesi ukuze kulinganiswe uhlelo.
Umbuzo omkhulu ngowokuthi igesi yayizovelaphi.
“Imikhumbi esebenza ngogesi izobiza kakhulu kunempahla engaguquki yasemhlabeni lapho inganciphisa (isabalalisa) izindleko zempahla (isikhungo segesi) esikhathini esigcwele ukuphila kwayo,” esho.
UFarai Chireshe, ocubungula amandla kagesi njalo oyi-project officer ku-WWF South Africa, laye uphawule ngokusetshenziswa kukagesi wegesi ukuxazulula inkinga kagesi. Ubalule ukuthi kubalulekile ukuthi kubhekwe ukuthi kuzothatha isikhathi esingakanani ukuhambisa imikhumbi enamandla – kuye ngokuthi ubuza bani, kungaba izinyanga ezintathu noma unyaka owodwa kuya kwemibili.
UChireshe uthe ukumodela okwenziwa yiNyuvesi yaseKapa kanye neNational Business Initiative kuphakamisa ukuthi inani legesi esilidingayo alikukhuthazi ukuhlola ekhaya. Lokhu kusho ukuthi kuzofanele sithenge igesi- kodwa uma sibheka ukuthi izokhokhwa ngamanani asuselwa ku-dollar, kunomthelela futhi kwezomnotho.
Umbukiso wezinja
U-Olver wabuye wabuzwa mayelana nokuthi ingabe isikhundla sikahulumeni mayelana nezinsalela ezimbiwa phansi kanye nobudlelwano bezepolotiki neRussia singabeka engcupheni iJust Energy Transition- Investment Plan (JET-IP).
I-JET-IP isukela esithembisweni sezigidigidi ezingu-8.5 zamarandi esenziwe amazwe acebile – i-US, UK, Germany, France kanye ne-EU ku-COP26 ngo-2021. Izimali zesimo sezulu zenzelwe ukusiza imizamo yaseNingizimu Afrika yokuqeda umnotho. Ingxenye enkulu yalokhu ukusheshisa ukuhoxiswa kwezikhungo zikagesi ngamalahle emkhakheni wezamandla.
U-Olver uthe kuyangabazeka ukuthi lesi sifungo singaba sengcupheni, kodwa kunokungahlangani kukahulumeni okudida ozakwethu bamazwe ngamazwe.
Akusizi lapho sinongqongqoshe nabalingisi abehlukene abathumela imiyalezo eyahlukene. Inkinga esinayo njengamanje eyokuhambisana. Uhulumeni akezi ngendlela efanayo ku-JET-IP. Futhi manje sekuwumbukiso wezinja, noma ubani angasukuma kusasa aveze umbono wakhe futhi athi, ‘Sibambezela lolu shintsho. Amalahle ayathandeka futhi sizohlala lapha kuze kube phakade.’
– UCrispian Olver
UMantashe, ikakhulukazi, uphokophelele ukusetshenziswa okuqhubekayo kwezinqolobane zamalahle zaseNingizimu Afrika, kuhlanganiswe nobuchwepheshe bokubanjwa kwekhabhoni obungaqinisekisiwe kanye nokugcinwa kwekhabhoni ukuze kukhawulwe ukungcola. Uphinde waphusha ukuthi kuhlolwe uwoyela negesi ukuze kutholwe amandla obukhosi.
Uhulumeni ucubungula nokubambezeleka kokuhoxiswa kwezikhungo zikagesi ngamalahle ukuze kubhekwane nokuphepha kukagesi. Kodwa uRamaphosa uthe lokhu ngeke kuphazamise ukuzibophezela kwesimo sezulu ukuze kwehliswe intuthu. U-Olver uye nayo eshiwo ngaphambilini ukubambezela ukuhoxiswa komsebenzi ngonyaka owodwa noma emibili akulishintshi ngokuyisisekelo ikhono leNingizimu Afrika lokuhlangabezana nezibopho zesimo sezulu.
U-Olver uthe akacabangi ukuthi ozakwethu bamazwe ngamazwe bazosigodla uxhaso lwemali esibambiso sokuqala, kodwa iNingizimu Afrika iqhudelana namanye amazwe asathuthuka ngezimali zesimo sezulu, futhi lokhu kunganciphisa ukuncintisana kwethu.
“Siyazikhohlisa uma sicabanga ukuthi sizohlala izithandwa zomhlaba … amanye amazwe ayanyakaza futhi athatha indawo,” esho.
Muva nje i-Indonesia ne-Vietnam bazuze izivumelwano ezifanayo zokushintsha amandla namazwe athuthukile, bathola izithembiso ezinkulu kuneNingizimu Afrika.