I-Stormers edlala phambili ku-Hacjivah Dayimani ikhula kahle kulandela isizini yesibili egqamile. I-United Rugby Championship (URC).
Usenayo indaba encane kowamanqamu ebhekene noMunster Kapa Town Stadium ngoMgqibelo kusihlwa, lapho ezothola ithuba lokugcina lokubonisa ithalente lakhe elimangalisayo phambi kwesixuku sabantu abacela ku-55 000.
Kube wumgwaqo onzima wokwehla nokwenyuka kulo mdlali oneminyaka engu-25 ubudala, eminyakeni embalwa edlule ubezingela eGoli kuLions lapho ebengenaso isiqiniseko ngekusasa lakhe nokuthi uzodlulela kuphi.

‘Zimpintshe’
Kodwa ucingo oluvela Ama-Stormers Umqeqeshi uJohn Dobson ukushintshile konke lokho kwathi ngemuva kweminyaka emibili usengomunye wabadlali abashisa izikhotha ebholeni lombhoxo waseNingizimu Afrika, njengoba edlala ngendlela evusa amadlingozi ebona isihlabani sakhe sikhuphuka.
“Ngezinye izikhathi kufanele ngizincinze ukuze ngizikhumbuze ukuthi konke lokhu kuyiqiniso. Ngesikhathi ngisekuMabhubesi kwakuyisikhathi esinzima kimina futhi bengingakaze ngicabange ukuthi ngizophuma kuso. Bengidlala kwase kuba nephuzu lokuthi angidlali, izinto eziningi eziphambene nami,” kuchaza uDayimani.
“Ukuzethemba kwami bekuphansi. Uma ngibuza abantu ukuthi ngizokwazi yini ukudlala akekho owayenginika izimpendulo. Kwavele kwaba sengathi sekuphelile kimi futhi angikwazanga ukubona ukukhanya ekugcineni komhubhe. Manje ngikhuluma namuhla ngaphambi kowamanqamu we-URC, yinto obekungekho muntu obengayilindela.
“Ngikuleso sikhathi engiphila kuso nje. Angithathi lutho kalula ngoba bengiphansi kakhulu futhi kusukela lapho ngiye ngabhekana nokuphakama okukhulu.
“Ngakho ngibonga noma yiliphi ithuba futhi angithatheli lutho kalula. Ngakho-ke kulo mdlalo wamanqamu we-URC ngifuna ukwenza okungcono kakhulu ngawo. Ngifuna ukwenza konke okusemandleni ami futhi ngibonise ithalente lami futhi ngibonise wonke umuntu engingakwenza ngokumamatheka ebusweni bami, ngikwazi ukuziveza.”

Ngesonto eledlule uDobson uzwakalise inkolelo yakhe yokuthi uDayimani ‘oyingqayizivele’ unazo zonke izici zekusasa Amabhokobhokonakuba evumile ukuthi uwuhlobo oluhlukile lomdlali okungenzeka ukuthi akangeni kulo mjikelezo wamanje, kodwa ngethemba lokuthi uzongena kolandelayo.
Yinto avumelana nayo uDayimani, avume ukuthi mhlawumbe washeshe wazalwa, futhi ukube wazalwa kamuva kungenzeka ukuthi wafaka ezinye.
“Impela yinto ebengiyiphupha (edlalela amaBoks). Ikakhulukazi kula masizini amabili edlule yinto ebengiyisebenzela,” kusho uDayimani.
“Ngakho ngizoqhubeka nokwenza engikwenzayo futhi ngethemba ukuthi abaqeqeshi bamaBhokobhoko bazoyibona into engiyenzayo futhi iyabahlaba umxhwele. Kungase kungabi manje, kungase kungabi njalo. Kodwa mhlawumbe esizukulwaneni esilandelayo kuzoba khona abadlali abafana nami.
“Ngangike ngenze ihlaya ngithi mhlawumbe ngazalwa kusasele iminyaka engu-10 ngenxa yendlela engidlala ngayo, mhlawumbe ukube ngazalwa eminyakeni engu-10 kamuva ngabe umhlaba wonke udlala ngendlela engidlala ngayo.
“Kodwa umdlalo uyashintsha futhi ngenza into engithemba ukuthi izoqala ukuthrenda futhi abantu bazobona ukuthi kuningi okukhona ebholeni lombhoxo kunokugijinyelwa abafana kanti zikhona nezinye izindlela zokwenza amamitha.”
Umuntu ngamunye
Nakuba kuke kwaphakanyiswa ukuthi uDayimani ashintshe indlela adlala ngayo ukuze ahambisane nabadlali abadlala phambili kodwa akuyona into azimisele ngokuyenza ngoba izokhipha ubuntu bakhe nezinto azithandayo ngalo mdlalo.
“Ngiyabona ukuthi umdlalo wami uhlukile kuneningi labadlali abawudlalayo. Njengoba ngibona ukuthi abanye abadlali bahlukile kunami futhi baletha okuthile etafuleni engingakulethi. Ngakho sengike ngacabanga ukushintsha umdlalo wami ukuze ulingane ngendlela ethile, kodwa lokho kuvele kungisuse kakhulu,” kuchaza uDayimani.
“Angifuni ukulingana. Ngifuna ukugqama, futhi leyo ingxenye engcono kakhulu yomdlalo wami. Ngizibona ngiyisigebengu. Uma iqembu liphansi futhi lizama ukwenza okuthile, ngizizwa ngiletha lawo mandla okuguqula izinto.
“Kuyiphupho lami ngelinye ilanga ukumela izwe lami futhi ngiveze amakhono ami. Kodwa ngicabanga ukuthi kungase kusheshe. Ibhola lombhoxo liyashintsha. Esikhathini esingeside esidlule umqondo wawuwukuba nabadlali abakhulu abaxekethile abawushayayo futhi babe nomzimba.
“Nakuba ngingowohlobo oluhlukile njengoba ngibuye ngiphathe ibhola phezulu, kodwa asikho isidingo sokulishaya. Ngakho-ke yinto engiyibheke ngabomvu futhi ngisazoqhubeka nokungqongqoza kulowo mnyango futhi ngethemba ukuthi kukhona okuzokwenzeka eminyakeni embalwa ezayo.”